23.05.2022 Esmaspäev

Kinnisvarabüroo: Tallinna vanalinn hakkab linnakeskusena hääbuma

Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul hakkab Tallinna vanalinn linnakeskusena hääbuma.

Monoliitse vanalinna elanike ja muinsuskaitsjate huvi on hoida keskkonda võimalikult stabiilse ning konserveerituna ja see tekitab kõige uue ja huvitava vastu printsipiaalse vastasseisu.
Monoliitse vanalinna elanike ja muinsuskaitsjate huvi on hoida keskkonda võimalikult stabiilse ning konserveerituna ja see tekitab kõige uue ja huvitava vastu printsipiaalse vastasseisu. Foto: pixabay

"Eestis on palju kauneid kohti, mida nii kohalikud kui välismaalased külastada saavad. Suurimat ja uhkeimat neist, Tallinna vanalinna, hakatakse aga kujundlikult öeldes varjudemaale kaotama," kirjutas Sooman kinnisvarabüroo turuülevaates.

Kogu see hingemattev arhitektuur ning vanalinnalik melu on aga aastatega märkamatult, kuid järjepidevalt kohalikele inimestele võõraks jäänud. Kui nädalavahetuseti "ohukolmnurgas" pidutsevad noored välja jätta, siis üha vähem jääb alles neid, kes vanalinna spontaanselt või pooljuhuslikult satuvad, kuna seal ju niikuinii alati toimub midagi. Paraku ei toimu. Telliskivis toimub. Noblessneris toimub. Rotermannis toimub. Isegi Tallinna keskturul toimub rohkem, kui hoolega vaadata,

lisas ta. 

Ühelt poolt ei ole sellest Sooman sõnul midagi paha, kui keset linnasüdant tekib vaikelus tukslev tagahoov, mille privileege saavad nautida vaid maksejõulised väljavalitud, jõukad kinnisvaraomanikud ning kruiisituristid. Teisalt pole tema sõnul elamukvartali mõistes üüratult suur vanalinn siiski mingi tavaline elurajoon, mille hingeelu arengus võiks või saaks kaasa rääkida vaid käputäis elanikke ja mõni tulihingeline ettevõtja, kes maja või kaks vanalinnas renoveerinud on.

"Antud juhul saaks ning võiks olla kaasarääkijate hulk palju suurem, sest tegemist on terve Eesti rahvusliku uhkusega. 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja kuulumine seab meile kõikidele ka moraalse kohustuse hoida vanalinna atraktiivse ja aktiivse keskkonnana, kuhu tahetakse minna, kus tahetakse olla ning kust tagasi tullakse alati natuke targemana," rõhutas Sooman. 

"Kindlasti ei paku ma välja, et peaksime kontrollimatult pingutama selle nimel, et vanalinnas jookseks ringi keskaegsete narrimütsidega kääbused, munakividele suitsukoni loopinud inimene tomatitega loopimiseks kaaki aheldataks või iga nurga peal kiirelt tüütuks muutuv fiidelimuusika kajaks. Eesmärk ei ole teha tolandust või pidada ülal kümnest kuueni avatud teemaparki," lisas ta. 

Küll aga peab Sooman silmas, et Tallinna vanalinn kui Eesti kultuuripärandi lipulaev võiks saada endale väärtusliku ja katkematu programmi, mille raames tekiks elanike, ettevõtjate, kohaliku omavalitsuse ja haridus-, teadus- ning kultuuritegelaste ühistegevuse tulemusel midagi sellist, mis tõmbaks inimesi ikka ja jälle uuesti Tallinna vanalinna, kuna seal toimub alati midagi huvitavat, erakordset ja arendavat.  

Pindi Kinnisvara juhatuse liige toonitas, et Tallinna vanalinn on meie linnaruumide linnaruum. "On ekslik arvata, et kinnisvara kui üksik ühik ning linnaruum kui tervik ei oleks omavahel tihedalt seotud. On siililegi selge, et eelmainitud Telliskivi, Noblessneri ning Rotermanni elu ja melu taga ongi edumeelsed kinnisvaraarendajad, kelle otsene huvi on piirkond muuta võimalikult läbikäidavaks ja atraktiivseks," märkis ta. 

Vanalinnas selline huvigrupp Soomani sõnul puudub, kuna seal ei tohi midagi juurde ehitada. Pigem tekib tema sõnul vastupidine efekt – monoliitse vanalinna elanike ja muinsuskaitsjate huvi on hoida keskkonda võimalikult stabiilse ning konserveerituna ja see tekitab kõige uue ja huvitava vastu printsipiaalse vastasseisu.

Linnaarengu seisukohalt on Soomani sõnul praeguses eklektilises vanalinna taandarengus kaotajaid paraku palju rohkem. "Nagu kala hakkab mädanema ikka peast, hakkab linn ikka arenema oma keskpunktist. Kui praegune, koroonakriisi ajastul tugevalt veel võimendunud tendents jätkub, leiame ühel päeval, et turud, muusika, teatrid, kultuuriprogrammid, õpitoad, muuseumid ja lõpuks ka terve kvaliteettoitlustus on niigi kaubanduskeskuste usku pealinnas nihkunud vanalinna ümbruses paiknevatesse asumitesse või suisa teistesse linnaosadesse," rääkis ta. 

"Lõpuks jääb tollest "arhitektuuri tõelisest pärlist" ja "tänaseni püsinud keskaegsest miljööst" alles vaikselt amortiseeruvate majadega kehvalt ligipääsetav inimestest tühjenev elurajoon, kuhu koondub omavahel kudrutama pensionile läinud kõrgklass segamini turistidega, sest ülejäänutel pole seal enam lihtsalt mitte midagi teha," möönis Sooman.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!