Ekspert: üürihinnad on kerkinud ja tõusevad veelgi
„Talvel-kevadel oli üüripakkumiste arv praegusega võrreldes enam kui neljandiku võrra suurem. Turism oli hõre, viimased aastad üüriturgu mõjutanud välisüliõpilaste ja ukrainlaste arv languses. Pakkumist oli rohkem, nõudlus madal ja üürihinnad pigem langesid,“ rääkis Habal ja lisas, et suvekuudega on olukord vastupidiseks pöördunud.
„Kuna kinnisvara müügiturg on endiselt loid – inimesed ootavad kindlamat majandusprognoosi ja madalamaid intressimäärasid, siis eelistatakse vahepealsel ajal üürida. Turule tuleb uusi üürikortereid juurde vähe, pigem kaovad senisedki pakkumisest ära. Uutesse üürikorteritesse investeerimine ei tasu hetkel ära, mistõttu ka nende pindade arv on vähenenud,“ rääkis Habal.
„Kõik see kokku mõjutab üürituru nõudlust ja hindasid, mis on viimaste kuudega keskmiselt 5-10 protsenti kasvanud ning ilmselt kerge tõus jätkub,“ lisas Habal.
Tema sõnul on elukondliku kinnisvara üüritootlus madal ning eriti viimastel aastatel ostetud investeerimisvarade rahavoog lausa negatiivne. “Sisuliselt üritatakse vahepeal tõusnud laenukulusid kompenseerida.”
Samasugune hinnatõus toimus Habali sõnul ära juba äripindade turul, kus nõutuma A-klassi kinnisvara tootlus on tõusnud kuue protsendi pealt seitsmeni. Samal ajal on elukondliku kinnisvara üüritootlus langenud viie protsendi pealt 4,5-le, mis sisuliselt tähendab omanikule tänaste intressimäärade juures juba miinust. "Omanikud ei saa lõputult varale peale maksta ja tasuvuse taastamiseks on kaks varianti – kas kinnisvara ostuhind langeb või üürihind tõuseb. Ostuhinna languse realiseerumine on ebatõenäolisem, seega jääb paratamatult järgi üüride tõstmine,“ kommenteeris Habal.
„Õnneks pole järsku hinnatõusu oodata, sest ka üürileandjad tunnetavad, et ebakindlal ajal on kasulik olemasoleva üürnikuga samadel tingimustel või minimaalse hinnatõusuga lepingut pikendada, mis on tegelikult ka üürniku jaoks mõistlik lahendus,“ lisas Uus Maa juhatuse liige.