"Suurima toetussumma sai veemajanduse valdkond, tänu millele väheneb oht põhjaveele ning tuhanded inimesed saavad nõuetele vastava joogivee," selgitab KIK-i juhataja Andrus Treier pressiteate vahendusel.
"Lähiaastatel tehakse Eestis toetuste abiga veel mitmete kaitsealuste parkide hooldustöid, lammutatakse hulganisti maastikupilti kahjustavaid hooneid, rajatakse harrastuskalastajatele püügiplatvorme, toimuvad teadlikkust suurendavad kampaaniad, tehakse metsandusalaseid uuringuid ning viiakse ellu mitmeid ökoinnovatsiooni ja liigikaitse projekte," lisas Treier.
"Lähiaastatel viiakse Eestis keskkonna heaks ellu üle 800 sisuka projekti. Lähtusime otsustamisel projektide olulisusest ja mõjust loodusele," ütles KIK-i nõukogu esimeheks kinnitatud keskkonnaminister Rene Kokk.
Valdkonniti sai kõige enam toetust veemajandus, järgnevad keskkonnateadlikkus, ringmajandus, looduskaitse ja atmosfääriõhu kaitse.
Keskkonnaprogrammi 2019. aasta taotlusvooru esitati toetuse saamiseks 997 taotlust kogusummas 37,1 miljonit eurot. Taotlema olid oodatud nii kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, vee-ettevõtjad, ülikoolid kui ka keskkonnaorganisatsioonid.
Järgmine võimalus keskkonnaprogrammist toetust saada on 1. augustil, kui avaneb atmosfääriõhu kaitse programmist taotlusvoor korteriühistutele kütteseadme väljavahetamiseks või kaugküttepiirkonnaga liitumiseks.
KIK on riigile kuuluv finantsasutus, mis rahastab keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, süsihappegaasi kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks.
