Inimeste sissetulekud ei suuda sammu pidada toiduainete hinnaralliga ning tarbimine kasvab peamiselt püsikaupade arvelt, rääkis Aben.

"Tootmise poole pealt vaadates panustas kasvu konkurentsitult enim töötlev tööstus, mille toodangust läheb ekspordiks juba üle 70%. Lisandväärtust loodi tööstuses kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi, kuid tööjõukulud kasvasid vaid 13%," märkis analüütik. Seega õnnestus tema sõnul ettevõtetel toodangut suurendada paljuski tootmisvõimsuste parema kasutamise ja kasumlike investeeringute toel.

Suurematest tegevusaladest toetasid Abeni sõnul kasvu veel laondus ja veondus ning ehitus, kus ka tööhõive kasvas keskmisest kiiremini. Väiksematest tegevusaladest jätkas juba esimeses kvartalis saavutatud kiiret kasvu majutus ja toitlustus, mis oli valdavalt seotud turismi elavnemisega.

Loodud lisandväärtus jaguneb sissetulekute mõttes palgatuluks ja kapitalituluks ehk kasumiteks, märkis Aben. Kui kriisi algul hakkasid kõigepealt kiiresti vähenema ettevõtete kasumid ja palgatulu veel püsis, siis praeguses taastumise faasis ületab kasumite kasv tema sõnul märgatavalt palgatulu kasvu. "See on loomulik, kuna ettevõtetel on soov, vajadus ja võimalus taastada kasumlikkus ning lappida kriisiaastatel tekkinud eelarveauke," kommenteeris ta.

Aben lisas, et kõigis sektorites kokku oli palgatulu kasv seitse protsenti, kuid kuna pensionid ja ülejäänud sotsiaaltoetused ei suurenenud, jäi elanike sissetulekute kasv sellest väiksemaks.

Eratarbimise kasvuks kujunes teises kvartalis neli protsenti. See ületab Abeni sõnul mõnevõrra elanike reaalsissetulekute kasvu, kuna tarbijahinnad kasvasid samal ajal üle viie protsendi.

"Sissetulekutest kiirem tarbimise kasv võib tähendada kriisiaastatel hüppeliselt kasvanud säästmiskalduvuse vähenemist, aga ka ümbrikupalga osakaalu suurenemist. Võimalik on ka inimeste tarbimisharjumuste muutumine. Toidukaupade tarbimine on kiire hinnatõusu jätkumise tõttu endiselt madalseisus ning ei ole pärast olulist langust veel tõusule pööranud. See võib viidata asjaolule, et tarbimisvõime ja -julguse taastumine ei ole seni olnud kuigi laiapõhjaline," rääkis ta.

LHV Panga analüütik Nils Vaikla ütles BNS-ile, et teise kvartali SKP näitaja olulisi muutusi võrreldes näiteks eelmise kvartaliga esile ei toonud. "Majandus kasvab jätkuvalt ekspordi toel, kuid aina enam panustab kasvu sisenõudlus ehk investeeringud ja eratarbimine," lausus ta.

Tööpuuduse alanemine parandab Vaikla sõnul majapidamiste rahalist seisu, tänu millele on eksportiva töötleva tööstuse kõrval suurenenud ka teiste tegevusalade majandusaktiivsus ehk majanduskasv on muutunud senisest mitmekesisemaks.

Analüütik lisas, et vastavalt ootustele on näha märke kiire kasvuperioodi lõppemisest, mille järel muutub majanduskasv taas laugemaks. Nii näiteks suurenes teise kvartali SKP võrreldes eelmise kvartaliga 1,7%, mis on mõnevõrra vähem eelnevatest perioodidest.

"Järgnevates kvartalites ning eriti aga 2012. aastal näeme majanduskasvu aeglustumist, mille ulatus sõltub olulisel määral majanduse tõusu vedanud ekspordisektori käekäigust," märkis Vaikla. "Majanduskliima Euroopas on võrdlemisi kiiresti jahtumas ning väikese viitajaga peegeldub see ka meie kasvunumbrites, kuid selle ulatuse ümber on hetkel küllaltki palju määramatust."

Nordea Eesti peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul ei muutnud teise kvartali SKP statistika revideerimine laiemat pilti, et majandus kasvab hästi ning seda peamiselt ekspordi ja taastuva sisenõudluse toel.

"Ekspordi kasvutempod jätkavad aeglustumist ning väliskeskkonna jahutavad mõjud võtavad aega, enne kui kohale jõuavad. Eesti tõenäoliselt jätkab Skandinaavia toel turuosa kasvatamist maailmaturul, seega läheb meil paremini kui paljudel teistel Euroopa riikidel," rääkis ta.

Palmi hinnangul tõotab Eesti majanduskasv tulla sel aastal väga hea ning järgmisel aastal toovad kasvu alla kõrgem võrdlusbaas ja väliskeskkonna riskid. "Eesti konservatiivne fiskaalpoliitika aitab hoida Eesti riskipreemia võimalikult madalal, aidates hoida reaalsektori finantseerimise hinna võimalikult madala olukorras, kus pankade finantseerimise kulu rahvusvahelistel turgudel kasvab. Uue kasvu aluseks on investeeringud ning positiivne on see, et ettevõtlussektori investeeringute aastakasv on olnud esimesel poolaastal kahekohaline."

BNS