Selle ohu põhjustena nimetas keskpank kohalike omavalitsuste, muu valitsussektori ja tööpuudusega seonduvaid oodatust suuremaid kulusid ning mittemaksuliste tulude väiksemat laekumist.
Eesti Panga hinnangul pole põhjust kevadel avaldatud majandusprognoosi ümber hinnata, samuti on olemas eeldused euro kasutuselevõtuks. Samas tekitab keskpanga teatel küsimusi eelarvepoliitika ja eurole ülemineku tähtajaga seonduv.
Pärast teist riigieelarve parandust hindas keskpank, et eelarvepositsiooni tuleks veel parandada umbes 1,5 miljardi krooni võrra, sellele lisandub praegu puudujäägi edasise kasvu oht.
Seetõttu peab valitsus keskpanga hinnangul kasutusele võtma lisameetmed, et valitsussektori eelarve puudujääk ei ületaks kolme protsenti sisemajanduse koguproduktist.
Euro kasutuselevõtust sõltub majanduspoliitika usaldusväärsus, kaasatava raha hulk ja hind ning välisinvestorite aktiivsus, märkis keskpank.
Samuti jääksid maksulaekumised euro kasutuselevõtu edasilükkumise korral Eesti Panga hinnangul 2011. aastal mitme miljardi krooni võrra väiksemaks.
Keskpank lisas samas, et viimaste kuude majandusareng ei ole eelarvekriteeriumi täitmise tõenäosust vähendanud ja majandus on kohanenud kiiresti. Euro kasutuselevõtu kriteeriumide täitmine ja euro kasutuselevõtt 2011. aastal looks head eeldused majanduse uueks kasvutsükliks.
