Kogu 2007.–2013. aasta EL-i eelarveperioodi keskkonnaalaste struktuuritoetuste osas on rahastamisotsuseid tehtud 563 miljoni euro ulatuses. Möödunud aasta lõpuks oli sellest välja makstud 156,5 miljonit eurot, teatas keskkonnaministeerium.
Mullu detsembris maksti keskkonna struktuuritoetusi välja 29,5 miljonit eurot, mis on ministeeriumi teatel kõigi aegade suurim kuine summa.
Keskkonnaminister Keit Pentuse sõnul on kõigis Eesti piirkondades mõni eurorahade abil tehtav keskkonnavaldkonna projekt käimas või lõpetatud, näiteks veevärgi korda tegemine, soojatrasside uuendamine, prügimägede sulgemine või keskkonnaharidust pakkuvate keskuste loomine.
"Eriti hea märk on see, et väljamaksed on järjest suurenenud hoolimata keerulisest olukorrast ehitusturul, kus hindade oluline kallinemine, pankrotid ja lepingutest loobumised on tavapärane nähtus," ütles Pentus.
Eurotoetuste jagamist keskkonnavaldkonnas mõjutab ministeeriumi hinnangul asjaolu, et suuresti on tegemist mahukate infrastruktuuriprojektidega, mille ettevalmistamiseks kulub vähemalt paar aastat ning alles seejärel on võimalik väljamakseid teha. 2011. aastal jõudsid väljamakseteni paljud veemajanduse projektid, mis moodustavad olulise osa kogu elukeskkonna arendamise rakenduskavast.
Mullu lõpetati näiteks Pärnu Rääma prügila sulgemine, Otepää linna veemajandusprojekt, Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa kaugkütte trasside rekonstrueerimine, Orissaare katlamaja ümberehitamine turbaküttelt hakkpuidu kütusele ja Haeska rannaniidu loodusliku mitmekesisuse säilitamise projekt.
Lisaks EL-i struktuuritoetustele maksti möödunud aastal välja üle miljoni euro Norra ja EMP finantsmehhanismi vahendeid.
