07.06.2018 Neljapäev

Kaubavahetuse puudujäägi kasv viis jooksevkonto väikesesse miinusesse

Maksebilansi jooksevkonto puudujääk oli 2018. aasta esimeses kvartalis 35 miljonit eurot (0,6% SKT-st). Puudujääk põhines kaupade ekspordi ja impordi negatiivsel saldol ning investeerimistulude netoväljavoolul.

Maksebilansi finantskonto järgi oli kapitali netosissevool [1] 22 miljonit eurot. See kajastus peamiselt pangandussüsteemi kaudu tehtud ülekannetes ja Euroopa Liidult laekunud välisabis.

Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitas, et I kvartali lõpus ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 7,5 miljardi euroga (32% SKT-st).

Seevastu Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu olid kvartali lõpu seisuga 3,3 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused [2] (14% SKT-st). Võlanõuete maht vähenes kvartalis 516 miljonit eurot, võlakohustused 87 miljonit eurot.

2018. aasta esimeses kvartalis oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 35 miljoni euroga miinuses. Jooksevkonto puudujäägi taga olid kaupade konto puudujäägi kasv ja investeerimistulude netoväljavool. Kaupade konto puudujääk suurenes aastaga enam kui kaks korda ja oli 313 miljonit eurot. Kaubavahetuse puudujääk kasvas eeskätt seetõttu, et vähenes vahenduskaupade netoeksport ning suurenes mineraalsete toodete, mitmesuguste seadmete, sõiduautode ning metalli ja metalltoodete sissevedu. Investeerimistulude netoväljavool oli 186 miljonit eurot ja see summa 2017. aasta esimese kvartaliga võrreldes oluliselt ei muutunud. Nagu aasta tagasi, maksid krediidiasutused emaettevõtetele taas dividende. Teenuste konto ülejääk kasvas aastaga 10% ja ulatus 374 miljoni euroni. Ülejääki suurendasid eelkõige arvutiteenused ja õhutranspordi reisijatevedu.

Jooksev- ja kapitalikonto summa kokku ehk netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–) oli 2018. aasta esimeses kvartalis minimaalses, 9 miljoni euro suuruses puudujäägis ehk sisuliselt tasakaalus.

2018. aasta esimese kvartali maksebilansi finantskonto järgi olid Eesti investeeringud välismaale 22 miljoni euro võrra väiksemad kui välisriikide investeeringud Eestisse. Investeeringute netosissevool pangandussüsteemi [3] kaudu oli 170 miljonit eurot ja toimus tänu residentide hoiuste vähenemisele ja neile antud laenudele. See võimaldas residentidel omakorda kulutada raha impordile (mittefinantsettevõtted) või investeerida välismaistesse väärtpaberitesse (pensionifondid). Valitsemissektori investeeringukapitali netosissevool oli kokku 120 miljonit eurot, mille moodustas Euroopa Liidult laekunud välisabi. 2017. aasta neljanda kvartaliga võrreldes ületas otseinvesteeringute väljavool sissevoolu. Selle põhjuseks olid krediidiasutuste suured dividendimaksed emaettevõtetele.

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 2018. aasta esimese kvartali lõpus 7,5 miljardi euroga (32% SKT-st).

Koguvälisvõla statistika kohaselt olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu kvartali lõpu seisuga 3,3 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused. Kvartali jooksul vähenesid nii võlanõuded kui ka võlakohustused.

[1] Netovool on sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, siis on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, siis on tegemist netoväljavooluga.

[2] Võlakohustused on see osa väliskohustustest, mis on oma olemuselt võlad ehk millega kaasneb tagasimaksmise kohustus.

[3] Pangandussüsteem hõlmab krediidiasutusi ja Eesti Panka.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes