Aavo Heinlo,
Värsket uudist Eesti tõusust heaoluindeksi pingereas 33. kohalt 31. kohale tumestab üks asjaolu. Kaheksa liitnäitaja hulgas on üks — isiklikud vabadused — mille osas Eesti platseerub alles 70-ndaks. Asja uurimiseks tasub ära käia indeksit kokku paneva Legatum Institute´i veebilehel.
Mis selgub? Isiklike vabaduste näitaja koosneb omakorda viiest näitajast, mille hulgas on nii sallivus immigrantide kui ka vähemusrahvuste suhtes. Defineeritud on mõlemad näitajad üsna lihtsalt, nimelt jah-vastuste osatähtsusena küsimusele „kas linn või piirkond kus sa elad on hea koht elamiseks vastavale inimgrupile või mitte?“ 110 riigi hulgast, kelle jaoks heaoluindeksit kokku pannakse, jääb Eesti suhtumises immigrantidesse esimese saja hulka elik 98-ndaks. Vaadates oma naabreid tabelis, tundub nagu oleks sattunud kõverpeegli ette.
Seda edetabelit juhivad Uus-Meremaa ja Kanada, kus üle 90% küsitletutest arvavad, et immigrantidel on lahe elada.
Mõneti üllatuslikult on mõõtmistulemus vähemusrahvustesse suhtumises osas Eesti jaoks pisut parem, kuid kaugeltki mitte kiita. Siiski suudame kahte Euroopa Liidu liikmesriiki edastada.
Kanadas annab vähemusrahvusi puudutavale küsimusele jah-vastuse jälle 90% küsitletutest, kuid seekord suudavad veelgi paremat Singapur ja Bangladesh.
Retsepte kaalupommide eemaldamiseks tuleb küsida sotsiaalteadlastelt, kuid midagi võib õppida ka lõunanaabrilt Lätilt, kus mõlemad vaadeldud näitajad on 10% kõrgemad.
Aavo Heinlo,
peaanalüütik,
Statistikaamet
|
Avaldatud RUP.ee PROFIUUDISTE rubriigis
|
|
