Töötleva tööstuse ettevõtete eksportkäive oli 2010. aastal 4,87 ja importkäive 2,94 miljardit eurot, moodustades vastavalt Eesti koguekspordist 56% ja -impordist 32%. Kui Eesti kogu kaubavahetus oli puudujäägiga, siis töötleva tööstuse kaubavahetus oli ülejäägis. Töötleva tööstuse ettevõtete eksportkäive ületas importi koguni 65% ehk 1,93 miljardi euro võrra.

Eestist eksportisid 2010. aastal enim ehk 2,1 miljardi euro väärtuses madaltehnoloogilised ettevõtted (43% Eesti töötleva tööstuse ekspordist), millele järgnesid kesk-kõrgtehnoloogilised (24%), kõrgtehnoloogilised (19%) ja kesk-madaltehnoloogilised (15%) ettevõtted.

Töötleva tööstuse eksport suurenes 2010. aastal varasema aastaga võrreldes 35%. Enim ehk ligi kaks korda kasvas aga just kõrgtehnoloogiliste tööstusharude eksport. Kui 2009. aastal oli just kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksport kõige väiksema osatähtsusega kogu töötlevas tööstuses, moodustades vaid 13% Eesti töötleva tööstuse ekspordist (7% Eesti koguekspordist), siis 2010. aastal oli see osatähtsus juba 19%. Osatähtsus suurenes osaliselt kindlasti kõrgtehnoloogiliste ettevõtete tootmise hoogustumise tõttu pärast majanduslangust.

Eesti tähtsaim ekspordi partnerriik on kõrgtehnoloogilistele ettevõtetele Rootsi, ülejäänutele Soome. Töötleva tööstuse ettevõtted impordivad enim samuti Soomest ja Rootsist. Eesti jaoks on kaubavahetus Põhjamaadega kahtlemata arengu seisukohast oluline, kuna kasu võib saada ka Põhjamaade tehnoloogia arengust.

Töötleva tööstuse eksportijad, 2010

Teadlaste ja inseneride arv EL-i riikides

Tähtsat rolli nii ettevõtete kui ka tööstusharude arengus ja kaubavahetuses mängivad teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon. Innovatsioon on majanduse kasvu tõukejõud mitte ainult kõrgtehnoloogilistes tööstusharudes, vaid kõigis majandussektorites.

On teada, et kõrgtehnoloogiline tööstus kasvab ja areneb just seal, kus on kvalifitseeritud tööjõudu. Selleks, et arendada tehnoloogiliselt mahukaid tööstusharusid, on vajalik teatud arvu insenere. Kõrgelt haritud ja vajalike oskustega inimressurss on kindlasti üks uuendusliku tegevuse eeldusi. Eestis oli 2009. aastal 7453 teadlast ja inseneri (researchers), mis on 56 teadlast ja inseneri 10 000 elaniku kohta.

Euroopa Liidu riikides oli 2008. aastal kokku üle 2,2 miljoni inseneri ja teadlast, mis on keskmiselt 45 inseneri ja teadlast 10 000 elaniku kohta. Eestil oli sama näitaja 54, mis ületab nii EL keskmist kui ka kõiki uusi liikmesriike. Suurim intellektuaalne potentsiaal on Põhjamaades: Islandil (132 inseneri ja teadlast 10 000 elaniku kohta), Soomes (104), Norras (93), Taanis (88) ja Rootsis (77). Eesti paigutub selle näitajaga Euroopa riikide seas suhteliselt etteotsa ehk Põhjamaade gruppi, edestades oluliselt ka Leedut ja Lätit.

Eesti kuulub teadlaste ja inseneride arvu poolest Euroopas arenenud Põhjamaade hulka. Et innovatsioon ja kõrgtehnoloogia on tänapäevase majanduse võtmesõnad, siis teadlaste ja inseneride arvu järgi on Eestil olemas võimekus kõrgtehnoloogiliste ettevõtete arenguks.

Tehnoloogiline intensiivsus näitab, kui palju kasutatakse vastavas tööstusharus kvalifitseeritud tööjõudu ning tootmiseks vajalikku tehnilist sisseseadet. Vastavalt sellele jaotatakse tööstusharud järgmiselt:

•    Kõrgtehnoloogilised: põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine;
•    Kesk-kõrgtehnoloogilised: kemikaalide ja keemiatoodete, elektriseadmete, mootorsõidukite ja muude transpordivahendite tootmine;
•    Kesk-madaltehnoloogilised: koksi ja puhastatud naftatoodete, kummi- ja plasttoodete, metallide ja metalltoodete, mittemetallide tootmine;
•    Madaltehnoloogilised: toiduainete, jookide, tekstiili-, rõiva-, nahktoodete, puidu- paberi- ja mööblitootmine.

Riina Kerner,
statistik,
Statistikaamet