02.09.2013 Esmaspäev

Investorite tüüpilisemad eksimused – II

Jätkan eelmisel nädalal alustatud refereeringut investorite tüüpilisematest psühholoogilistest eksimustest.

Tõnis Oja, börsianalüütik, NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
Tõnis Oja, börsianalüütik, NASDAQ OMX Tallinn profiblogi Foto: Tõnis Oja

5. Liigne klammerdumine.

Investorid kipuvad tihtipeale millessegi liialt klammerduma. Nad klammerduvad oma hinnangutesse ettevõtte kasumitesse või eelmise aasta kasuminumbritesse. Klammerdumine võib investorite jaoks tähendada eelmiste perioodide tulemuste ebamõistlikku tähtsustamist investeerimisotsuste tegemisel.

Juhul, kui investeering ei täida oma ootusi ning aktsia liigub üldisest turust kehvemini, kipume me aktsiat hoidma, sest oleme klammerdunud hinna külge, mida me aktsia eest maksime. Nii võime hoida kehva aktsiat mitmeid aastaid, mis läheb meile enamasti väga kalliks maksma.

6. Kalduvus kinnituste otsimisele.

Riskiks võib olla ka see, kuidas me suhtume informatsiooni. Liiga sageli ekstrapoleerime me oma uskumusi ilma endale aru andmata, et me võtame informatsiooni vastu teatud kalduvusega. See tähendab, et kipume vastu võtma ainult seda informatsiooni, mis kinnitab meie uskumusi. Näiteks: kui omame Hondat, siis me kaldume uskuma informatsiooni, mis kinnitab Honda kvaliteetsust.

Need, kes jälgivad tähelepanelikult juhtivat kohalikku investeerimisportaali ning teavad, kes on seal kirjutavate pseudonüümide taga, võivad selgelt näha, kuidas tuuakse välja positiivseid infokillukesi ettevõtete kohta, andmata aru, kui palju ja kas üldse need infokillud majandustulemusi või aktsia hinda mõjutavad või mitte.

Mis seal salata, olen ka ise tähele pannud, et minu oletusi kinnitavad artiklid tunduvad huvitavamad kui need, mis minu hüpoteese ei kinnita.

7. Karjainstinkt.

Eesti aktsiate arv on küll üürike, aga maailmas on investeerimisvõimalusi tuhandeid. Ühelgi investoril pole võimalik olla kõigi investeerimisobjektidega kursis.

Samas ajalehed, ajakirjad, televisioon, veebileheküljed ja investeerimisfirmad pommitavad meid üha uute ja uute investeerimisideedega. Nii võibki juhtuda, et paljudele investoritele tundub viimati kuuldud investeerimisidee parem kui aktsia, mida ta parajasti omab.

Kahjuks muutuvad aktsiad tihti populaarseks seepärast, et nende hind tõuseb, mitte seetõttu, et ettevõtete majandustulemused paranevad.

Mulle meenub, kui negatiivselt meelestatud oli kohalik investeerimiskommuun ja mõned juhtivad kohalikud investeerimisspetsialistid Apple’i aktsia suhtes viis-kuus aastat tagasi, mil see maksis alla 100 või isegi 50 dollari. Alles pärast seda, kui tehnoloogiagigandi aktsia hind oli kerkinud rekordtasemele, hakati aktsiat soovitama ning ostma ka oma klientidele.

Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!