Hoffmaister märkis, et kuigi Eesti väljavaated on head, on siiski olemas riskitegurid. Nendeks on finants- ja võlakirjaturgudel toimuv ning võimalik teine ülemaailmne majanduslanguse periood. Riskide realiseerumisel toetavad Eestit madal eelarvepuudujääk ja madal valitsuse võlatase.
Kuigi Eestis on 2009. aasta järskude kärbete ja muude tegurite tõttu surve riigi kulutuste kasvatamiseks, peaks riik eelarve tasakaalustamisega hakkama saama praegust kurssi hoides. Kui eelarve tasakaalutamiseks tuleb siiski kasutada täiendavaid meetmeid, siis tuleb need IMF-i soovitusel leida tulude poolelt. Sellisel juhul tuleb IMF-i soovitusel kaaluda käibemaksu, keskkonnamaksude või omandimaksude tõstmist. Hoffmaister selgitas, et võimalikud maksumuudatused peaksid olema võimalikud laiapõhjalised.
IMF-i delegatsiooni juht kinnitas, et Eesti missiooni käigus ei olnud kõne all astmelise tulumaksu ega ettevõtete tulumaksu teema.
IMF soovitab Eestil paika panda keskpikaks perioodiks eelarvekulude maksimumpiirid, hoida kogutud reserve ja ajada vastutsüklilist eelarvepoliitikat.
Panganduse olukorra kohta ütles Hoffmaister, et pangad on suhteliselt hästi hakkama saanud, kuid jälgida tuleb, et pangad püsiksid ka tulevikus hästi kapitaliseerituna nagu nad on seda praegu. Samuti märkis ta ära jätkuva piiriülese koostöö olulisuse finantssektori järelevalve osas.
Nõrgenenud kasvupotentsiaali toetamiseks tuleb Eestil tegeleda tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamisega. Hoffmaister tõi esile tööjõuturu arendamise vajaduse. Tagada tuleb, et uutes majandusoludes oleks olemas vajalike oskustega ning mobiilne tööjõud. Ta tervitas muudatust, mille järgi hakkab riik uuest aastast senisest enam toetama uute oskuste õpetamist töötutele.
BNS
