Langus algas Eestis varem ja valitsus asus kiiresti oma poliitikat
vastavalt kohandama, märkis IMF. Eestil olid buumiaastatel kogutud
arvestatavad reservid ja Eestis on traditsioon täita kuulekalt
maksualaseid seadusi.
Samuti märkis IMF olulise tegurina ära selle, et pangad said oma
välismaistelt emapankadelt tugevat toetust kapitali ja likviidsuse
tagamiseks.
Eesti kogemus näitab, et mõistlik poliitika buumiperioodil ei pruugi
kriisi ära hoida, kuid see aitab saavutada parema positsiooni
majandusšokiga hakkamasaamiseks, selgitas IMF.
Läti majanduskriisi hindas IMF Balti riikide võrdluses kõige sügavamaks,
mille taga on ilmselt asjaolu, et tasakaalustamatus oli seal
buumiperioodil kõige suurem. Osaliselt kohalikule kapitalile kuuluv Läti
pangandus oli eriti haavatav kapitali väljavoolule.
Leedu hilisem ja väiksem buum võib tähendada kiiremat konkurentsivõime taastumist, märkis IMF.
IMF tõi esile ka mitu üldist tegurit, mis aitasid valuutakomiteed
kasutavatel Balti riikidel kriisiga kohaneda. Riikide kahe viimase
aastakümnega fundamentaalsed muutused läbi teinud majandusstruktuurid on
suhteliselt paindlikud. Väike välisvaluutaturg ei võimaldanud võtta
suuri spekulatiivseid positsioone Balti riikide valuutade vastu.
Stabiilsust toetas tihe side Põhjamaadega, eriti pankade kuulumine
välisomanikele.
Samuti märkis IMF, et elanikkond toetas valusaid meetmeid kulude
kärpimiseks, mille hulka kuulusid näiteks palkade, pensionide ja
sotsiaaltoetuste vähenemine.
BNS
