Fond märgib ära eelarvest nähtuva kulude kasvu, mis toetub varem müüdud heitkogustele ja nende realiseerimiskohustusele.
Mõistes, et praeguste kulutuste jätkuv suuremahuline kärpimine on
ebareaalne, tuleb hoolikalt jälgida eelarve jaotumist ning tegeleda ka
oodatust suuremate tulude reservi kogumisega, seisab IMF-i esmase
aruande kokkuvõttes.
Raporti kohaselt püsib Eesti fiskaalseis tugev, aga 2012. aasta
riigieelarve tuleb kuni 2,25-protsendise puudujäägiga sisemajanduse
koguproduktist (SKP)
. Selle peamiseks põhjuseks on heitkoguste müügist
saadud tulude langus ning riigipoolsete maksete taastamine pensioni
teise sambasse.
Samuti tuleb tuleva aasta riigieelarve rahastamisel olla ettevaatlik ja
arvestada maailmamajanduse volatiilsust. IMF on seisukohal, et Eesti
võib reserve kasutada kõikuvate finantsturgude mõjude vältimiseks,
kuid
reservide ärakasutamine praegu võib Eestile jätta vähem valikuid
tulevikus, kui üleilmne šokk püsib või riskistsenaarium saab tõeks.
Seega peaks Eesti kaaluma alternatiivseid rahastamisvõimalusi,
sealhulgas krediidi võtmist erapankadest või Euroopa Investeerimispanga
(EIB) ressursside kasutamist.
Vaadates praegustest oludest kaugemale, tagab IMF-i hinnangul Eesti
võimude eesmärk olla keskmises perioodis eelarvega väikeses ülejäägis
Eesti tugeva fiskaalseisu. Samas nõuab seatud eesmärk jätkuvat kulutuste
piiramist. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles esmaspäeval Eesti Pangas
toimunud pressikonverentsil, et oma efekti annab kulude piiramisele
riigi tugiteenuste ja reservide konsolideerimine
.
BNS
