Riigipea tõdes, et Eesti ja Eesti Pank on globaalse finants- ja majanduskriisiga kõigi raskuste kiuste üsnagi edukalt hakkama saanud, teatas presidendi kantselei.
“Kui võrdleme endi probleeme ja tulevikuväljavaadet osade teiste euroala riikidega, siis piltlikult öeldes on Eestil kogu aeg nina vee peal olnud, samas kui mõnele teisele tehakse juba tükk aega kunstlikku hingamist,” sõnas president Ilves. “Muidugi on enda pinnal hoidmine päris kurnav ja seda väsinud meeleolu on ka Eestis võimalik tajuda. Aga muretuks loksumiseks vajalikke paate või kummimadratseid Euroopas täna enam ei jagata.“
Riigipea kinnitas, et ükski talle teadaolev fakt ei kinnita euro kasutuselevõtu ekslikkust ja tõdes, et riikide majanduskasv ja toimetulek finantskriisiga ei sõltu seal käibel oleva rahaühiku nimest.
“Majandus kasvab Eestis ja Saksamaal, Poolas ja Rootsis. Esimesed kasutavad eurot, teised mitte,” tõdes president Ilves. “Küsimus ei ole rahas, selle nimes või väljanägemises. Küsimus on selles, kuidas majandus toimib, kuidas raha kulutatakse. Kas avalik sektor ja riigi sotsiaalsüsteem püsivad laenatud rahal või meie kõigi tööga teenitud sissetulekutel.”
Eesti riik on presidendi hinnangul nii krooniajal kui ka euroajal päris targasti toiminud. “Nüüd, minu üllatuseks, kuuleme aegajalt nõuet, et kasinuspoliitika tuleb asendada kasvupoliitikaga. See ütlemine on põhimõtteliselt vigane, sest: kasinus on poliitika, kasv aga tulemus,” ütles president Ilves.
“Ma ei saa nõustuda ka arvamusega, et kriisist väljumiseks tuleb veel rohkem laenata ehk et sama poliitika, mis on osa riike tõsiselt hätta jätnud, peaks saama kogu euroala poliitikaks. Mida me aga tõesti vajame, on Euroopa Liidu siseturu turgutamine, et tekiks konkurents, mille üheks eelduseks on lõpuks ometi teenuste vaba liikumine.”
Riigipea tänas ka Eesti Panga lahkuvat presidenti Andres Lipstokki.
BNS
