Sihtuuringu käigus külastati rohkem kui 100 ilu- ja isikuteenuste salongi, ülesandega välja selgitada teenuse pakkujate kvalifikatsioon, tarbijate teavitamine ees seisva protseduuri käigust, vastunäidustustest, võimalikest ohtudest ning viis kuidas teavitamist tehakse. Uuriti, milliseid tooteid kasutatakse teenuse osutamisel ning kuidas neid säilitatakse, milliseid seadmeid kasutatakse ja kas teenuseid osutatakse ohutult.
Uuringust selgus, et ilusalongides pakutakse palju erinevaid piiripealseid teenuseid, mille ohutus ei ole täpselt õigusaktidega reguleeritud. Lisaks erinevate näo- ja kehahoolduse protseduuridele tehakse ilusalongides ka invasiivseid protseduure, mis võivad kuuluda tervishoiuteenuste alla (Botoxi süstid, dermafillerid). Samuti on salongides kasutusel laia valikuga seadmeid, neist enamus on turule toodud meditsiiniseadmetena. Seadmete paigaldamine, hooldamine ja kalibreerimine on teenuse osutaja kohustus.
Suurem osa teenuse osutajatest on kosmeetikud, küünetehnikud, maniküürijad ja pediküürijad, massöörid jt. Samas on salonge, kus töötavad ka meditsiinilise haridusega spetsialistid ning üksikud nendest on registreeritud Terviseameti tervishoiuteenuse osutajate registris.
Hariduse ja koolituse nõuded kosmeetiliste protseduuride teostajatele ei ole selgelt reguleeritud. Levinud on video- ning internetipõhised koolitused, mida ei saa aktsepteerida iluteenuse osutaja professionaalse kvalifikatsioonina.
Enamik iluteenuse osutajatest annavad kliendile infot nii protseduuri, vastunäidustuste kui ka võimalike ohtude kohta. Informatsioon vastunäidustuste või tüsistuste kohta on tavaliselt kättesaadav paberkandjal või veebilehtedelt. Salongides on olemas kliendilehed, kus vajadusel fikseeritakse kõrvalnähud ja tüsistused. Osa teenuse osutajaid teavitab kliente vastunäidustustest ning tüsistustest ainult suuliselt, aga on ka selliseid salonge, kus võimalikest tüsistustest ja vastunäidustustest üldse ei räägita, puuduvad kliendikaardid ja tervislikku seisundit ei dokumenteerita. Tervisliku seisundi välja selgitamine on näiteks Ilusüstide tegemisel väga oluline. Enne protseduuri teostamist tuleks teenuse osutajal uurida kliendi tervislikku seisundit, varem esinenud või esinevaid haigusi, võimalikke probleeme näopiirkonna närvide või lihastega ja ravimite tarvitamist.
Ilusüste võivad teha ainult spetsialistid, kellel on vastav kvalifikatsioon ning dokumentaalselt tõestatud kompetentsus nii raviks kui ka vajaminevate vahendite kasutamiseks, sest tegemist on injektsioonse kontuurplastikaga, mis jääb ilukirurgilise lõikuse ja kosmeetilise protseduuri vahel. Protseduur eeldab meditsiinilisi teadmisi naha ehitusest, näo ja kaela anatoomiast.
Ka teiste kosmeetiliste protseduuride teostamisel (keemiline koorimine, massaaž, solaarium, tätoveerimine, tätoo eemaldamine jts) on oluline informatsiooni jagamine vastunäidustuste ja võimalike kõrvalnähtude kohta.
Klientidele tuleks põhjalikumalt rääkida augustamise ja tätoveerimisega kaasneda võivatest ohtudest. Suurimateks ohtudeks on selliste protseduuride korral viiruslikud infektsioonid (HIV, B- ja C-hepatiit) ja nahavähk. Arvukate uuringute käigus on tõestatud, et tätoveeritud inimestel on 9 korda suurem oht nakatuda C-hepatiiti.
Terviseameti andmetel oli ajavahemikul 2001-2011 Eestis ägeda B-viirushepatiidi haigetel 20 juhul riskifaktoriks tätoveering (ehk oletatav levikutee), mis moodustas 1,6% haigete üldarvust. Ägeda C-viirushepatiidi haigetel – 26 juhul ehk 2,3% samal ajavahemikul registreeritud haigete üldarvust. Tätoveeringute tegemisel kasutatakse sageli isetehtud seadmeid. Mõned tätoo tegijad on omandanud vajalikud töövõtted omal käel (meistrilt meistrile).
Koorimisprotseduuride osas on oluline teenuse osutaja kvalifikatsioon. Kirjanduse järgi võib kosmeetiku kvalifikatsiooniga teostada ainult pindmist koorimist. Sügavamate koorimisprotseduuride teostamiseks peaks olema vastav haridus (dermatoloog, plastiline kirurg).
Kosmeetikud tegelevad ka hammaste valgendamisega kuigi nende kvalifikatsioon on selleks ebapiisav. Selgus, et eraldi kontrollimist vajaks ained, mida hammaste valgendamiseks kasutatakse. Hetkel kehtiva seadusandluse põhjal on vesinikperoksiidi kasutamine kosmeetikatoodetes lubatud koguses kuni 0,1%.
Alates 31.10.2012 jõustub sotsiaalministri 23.02.2007 määruse nr 21 muudatus, mis lubab müüa suuhooldustooteid vesinikperoksiidi sisaldusega koguses 0,1%-6%. Toote kasutamisele peab eelnema kliiniline läbivaatus ja seda tohib kasutada vaid ettenähtud sageduse ja perioodi vältel. Toote esmakordne kasutamine peab toimuma hambaarsti järelevalve all.
Solaariumi teenuse pakkumisel puudub aparaate teenindaval personalil sageli vajalikud koolitused ja meditsiinialased teadmised. Solaariumi seansi pikkust määratakse sageli ühtlaselt, arvestamata nahatüüpi, vanust ja vastunäidustusi. Infomaterjale, kust teenuse kasutaja saaks teavet teenuse ohtude kohta, enamasti pole. Teadusuuringud näitavad, et solaariumi külastajatel on nahavähi tekkimise risk oluliselt kõrgem kui solaariumit mitte külastavatel inimestel.
Iluteenuste osutamisel kasutusel olevad biotsiidid (desinfitseeriva toimega ained) peavad olema registreeritud Terviseametis (TA). Uuringu käigus avastati desinfitseerivaid aineid, mis ei ole registreeritud. Leidus salonge, kus desinfitseerivate ainete asemel kasutati kosmeetilist vahendit või pesuainet, millega vajaliku efekti saavutamine ei ole võimalik.
Sotsiaalministeerium
