Kuigi euro kasutuselevõtu otsest mõju hüviste hindadele on raske
eristada muudest hinnamuutustest, võib siiski väita, et üleminek
kroonilt eurole ei toonud jaanuaris kaasa tõsisemaid ebakõlasid
hinnakujunduses. Seda kinnitavad nii tarbijakaitseameti hinnavaatlused
kui ka statistikaameti tarbijahinnaindeksi andmed. Aasta esimesel kuul
senised hinnatrendid oluliselt ei muutunud.
Eurostati esialgsel hinnangul kiirenes hinnatõus euroalal jaanuaris
aasta arvestuses 2,4%-ni, mis teeb kuiseks hinnalanguseks 0,6%. Paljudes euroala riikides on aasta alguse allahindlused
suuremad kui Eestis.
Tarbijakaitseameti esmatarbekaupade hinnavaatluste alusel võib
öelda, et üldiselt ei olnud hinnamuutused Eestis jaanuaris eelnevate
kuudega võrreldes erandlikud. 60%-l juhtudest kaupade hinnad
võrreldes detsembriga ei muutunud. Hindu tõsteti 19%-l ja
langetati 21%-l juhtudest. Silmapaistvaid kõrvalekaldeid nendes
kahes hinnavaatluste rühmas ei täheldatud.
Osas tegevusharudes võib mugavushindadele üleminek veel jätkuda.
Tuginedes tarbijakaitseameti enamostetud hüviste hinnaandmetele, on
eelmise aasta suvest alates pisut kasvanud nende hindade osakaal, mis
lõpevad nulli või üheksa eurosendiga. Eesti kroonides väljendatud
hindade hulgas olid eelmisel aastal seevastu populaarsemad need, mis
lõppesid 50 ja 90 sendiga. Sellise lõpuga hinnad olid kokku peaaegu
neljal viiendikul kõikidest hüvistest. Eurodes väljendatud hindade
edasise kohandumise kiirus ja suund sõltub eelkõige valdkonnas
valitsevast konkurentsitihedusest.
