Eurotsooni riikidest jääb majanduskasvu suuruselt järgmisel aastal prognoosi järgi teisele kohale Soome 1,6 protsendiga. Kõige viimasele kohale jääb Kreeka, kelle majanduslanguseks ennustab Ernst & Young 2012. aastal 6,1 protsenti.
2011. aasta majanduskasvuks prognoosib Ernst & Young Eestile kaheksa protsenti, 2013. aastal 3,8 protsenti, 2014. aastal 4,8 protsenti ja 2015. aastal 4,7 protsenti.
Tarbijahinnad tõusevad Eestis prognoosi järgi tänavu 5,1 protsenti, 2012. aastal 2,7 protsenti, 2013. aastal 2,3 protsenti, 2014. aastal 2,1 protsenti ja 2015. aastal 2,2 protsenti. Töötuse määraks ennustab Ernst & Young Eestile sel aastal 13 protsenti, tuleval aastal 11 protsenti, 2013. aastal 9,2 protsenti, 2014. aastal 7,4 protsenti ja 2015. aastal 6,1 protsenti.
Kogu eurotsooni kohta näitab prognoos, et riike ootab järgmisel aastal ees kerge tagasilangus. Eurotsooni tuleva aasta keskmiseks majanduskasvuks ennustab Ernst & Young 0,1 protsenti, euroala lagunemise stsenaarium on analüütikute sõnul siiski vähetõenäoline.
"Hoolimata detsembris vastu võetud uutest regulatsioonidest, mis sätestavad karmima eelarvepoliitika ja lisarahastamise tingimused, tuleb saabuva aasta esimene pool majanduslikult siiski raske," kommenteeris Ernst & Young Baltic AS-i juhatuse liige Ivar Kiigemägi.
"Euroala lagunemise stsenaarium on siiski vähetõenäoline, kuna lisaks majanduslikule kahjule oleks tegemist ka äärmiselt suure poliitilise kahjuga, mida suurriigid endale lubada ei saa," rääkis ta. "Uuringus on välja arvutatud ka eurotsooni lagunemise potentsiaalne mõju riikide majanduskasvule ning see tähendaks ühe-kahe aasta vältel keskmiselt kuni 10 protsenti madalamat majanduskasvu riigi kohta."
Uuringu kohaselt ei lange ka eurotsooni keskmine töötuse määr alla 10 protsendi enne 2015. aastat. "Sama võib öelda Eesti kohta, kus töötus on siiski võrdlemisi kõrge ja jääb sellisena püsima," märkis Kiigemägi.
Eesti on Ernst & Youngi hinnangul euroga liitumisest siiski võitnud ja võidab edaspidigi. "Devalveerimisriski puudumine ja positiivne majandus- ja finantskuvand nii Euroopas kui ka lähiregioonis peaksid tagama selle, et jääme eurotsoonis niinimetatud võitjate poole," märkis Kiigemägi.
"Pikematest prognoosidest rääkides, siis 2011.–2015. aastal ennustab uuring Eestile keskmiselt juba 4,7 protsenti kasvu," märkis Kiigemägi. Tema sõnul annavad lisakindlust ka Soome majanduse tugevad fundamentaalnäitajad, mis paljuski tulenevad ekspordi diferentseeritusest ehk väljapool Euroopat asuvate turgude hõivamisest. "See on asi, mida ka meie peaksime õppima."
Sõltumatu analüütikuna prognoosi kommenteerides ütles Tartu ülikooli majandusteooria õppetooli juhataja Raul Eamets, et tõenäoliselt jääb Eestis püsima kõrge inflatsiooni määr, kuna meil on väga väike siseturg ja me oleme äärmiselt haavatavad kartellikokkulepete osas.
"Meie majanduse avatuse tõttu sõltume ka oluliselt maailmaturgudel ja eriti Skandinaavias toimuvast, näiteks toiduhinnad, kütusehinnad, ja eksportööridest," selgitas Eamets. Kui Skandinaaviamaade majandus langeb, mõjutab see tema sõnul automaatselt Eesti majandust ning nagu värskest prognoosist selgub, ei ole sealsed väljavaated just kõige optimistlikumad, kirjutab BNS.
Positiivsena saab Eametsa sõnul siiski välja tuua Euroopa struktuurifondide toetused Eestile, mis annab tuge meie ehitussektorile ja tasakaalustab ekspordist tulenevaid riske.
Kiigemäe sõnul võib eurotsooni ebastabiilsus naaberriikide Läti ja Leedu majandusele kaasa tuua tõsiseid probleeme, kuna kaubavahetus toimub suures osas siiski europõhiselt. Samuti võib ühtse valuuta puudumine tagasi tuua paari aasta taguse devalveerimishirmu.
"On risk, et Läti ja Leedu peavad riigieelarve defitsiidi kriteeriumi tõttu 2014. aastasse planeeritud eurotsooniga liitumise edasi lükkama, ent juhul kui ühisklubi praeguste reeglitega säilib, võib hiljem inflatsiooniga jällegi probleeme tekkida," ütles ta. "Arvestades praegust euro ebapopulaarsust ning euro saavutamise raskust, jääb Eesti suure tõenäosusega pikemaks ajaks ainsaks euroriigiks Balti riikide seas."
Ernst & Youngi prognoosid ja analüüsid põhinevad Euroopa Keskpanga eurotsooni majandusmudelil. Viimane lähtub kaasaegsetest teooriatest ja tehnikatest, mida Euroopa Keskpank kasutab oma euroala kvartaliprognooside koostamiseks.
