Eesti saab Euroopa Sotsiaalfondist järgmiseks kuueks aastaks kümme miljonit eurot, mille abil on plaanis luua nüüdisaegne tulemuslik alkoholsõltuvuse ravi ja nõustamise süsteem. Nii näiteks on kavas lisaks perearstidele kaasata sõltuvuse varajasse avastamisse ja nõustamisse ka teisi napsitajatega kokkupuutuvaid meedikuid.
"Juba 2010. aasta märtsis oli alkoholi liigtarvitamise varase avastamise juhtprojekti raames selge, et isegi kui perearsti hinnangul on patsiendil alkoholiprobleem ja inimene vajab abi, siis tegelikult ei ole teda kuhugi ravile suunata," sõnas Tervise Arengu Instituudi juhataja Maris Jesse.
Ka on plaanis luua alkohoolikute jaoks tänapäevane ravija taastusabi süsteem. Jesse sõnul tahetakse edaspidi hakata alkoholisõltlastele pakkuma eri komponentidest koosnevat ravi, kusjuures ravi eesmärk ei ole teha inimesest tingimata täiskarsklast. «Me saavutame edu juba siis, kui paljud alkoholi tarvitavad inimesed inimesed jooksid vähem, ja võibolla edaspidi veel vähem. Normiks peaks saama vähesem alkoholitarbimine ning pidutsedes mitte purju joomine," sõnas Jesse.
Riikliku alkoholipoliitika kava kohaselt võiks tulevikus saada ambulatoorset ravi ligikaudu 5300 inimest aastas. Haiglaravi vajaks hinnanguliselt kuni 1500 inimest aastas ja ravi kestus peaks olema 15–20 päeva, millele järgneb haiglaväline ehk ambulatoorne ravi. Kui praegu pakutakse nõustamist vaid narkomaanide lähedastele, siis samasugust tuge peaksid hakkama saama ka alkohoolikute pereliikmed.
"Väga esialgsete plaanide kohaselt võiks abi saanuid programmi lõpus olla 15 000. Varase avastamise ja vajadusel ka lühinõustamise võiks selleks ajaks peremeditsiini kaudu saada aga juba 20 000 inimest aastas," ütles sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Triinu Täht.
