Teisipäev, 06 November 2018 15:53

Euroopa Keskpanga võlakirjaostud vähenesid oktoobris

Eesti Pank ostis oktoobris varaostukava raames 34 miljoni euro eest võlakirju, mida on 55 protsenti vähem kui septembris.

Eesti Panga võlakirja portfell kasvas 5,51 miljardi euroni. Kokku on Eesti Pank võlakirju kumulatiivselt ostnud 5,65 miljardi euro eest, seisab keskpanga kodulehel.

Kõik euroala keskpangad alustasid 2015. aasta 9. märtsil üheskoos niinimetatud rahamahu-poliitikaga (QE) ehk võlakirjade kokkuostuprogrammiga. Algselt plaaniti programmi kestust vähemalt 2016. aasta septembri lõpuni ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ning kooskõlas nõukogu eesmärgiga hoida inflatsioonimäär keskpika aja jooksul 2 protsendi tasemest allpool, ent selle lähedal.

2015. aasta detsembri alguses otsustas ECB programmi pikendada ja laiendada, ostes 60 miljardi euro võrra kuus võlakirju kokku vähemalt 2017. aasta märtsini ja reinvesteerides intressi. Lisaks riigivõlakirjadele võib keskpank selle otsusega osta ka muid avaliku sektori võlapabereid, mille on väljastanud kohalikud või piirkondlikud omavalitsused.

2016. aasta aprillis rakendus ECB otsus laiendada võlakirjade kokkuostuprogrammi 80 miljardi euroni kuus ning lubada kokku osta ka investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirju, mille on emiteerinud ettevõtted, välja arvatud kommertspangad.

2016. aasta detsembris otsustas ECB pikendada varaostukava vähemalt 2017. aasta detsembrini ja vähendada varaostukava mahtu aprillist alates 60 miljardile eurole kuus. Möödunud aasta oktoobris otsustas Euroopa Keskpank varaostukavaga jätkata, kuid senisest poole väiksemas mahus.

Septembri keskel kinnitas Euroopa Keskpank plaani vähendada oktoobrist varaostuprogrammi poole võrra 15 miljardile eurole kuus ning aasta lõpust programm lõpetada.

Keskpank võttis rahapoliitilised meetmed kasutusele, et ergutada euroala majandust. Võlakirjade ostmine peaks esialgses perspektiivis kaasa tooma muude varade nagu aktsia- ja kinnisvarahindade tõusu ning euro kursi nõrgenemise. ECB loodab, et see kandub ka reaalsesse majandusse.

Toetajad

IKS logo 1
Jaga:

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes