Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektor on Eesti sisemajanduse koguprodukti loomisel suurim lisandväärtuse tootja. Statistikaameti andmetel oli ettevõtete lisandväärtus 2010. aastal 7,8 miljardit eurot, mis oli 8% suurem kui aasta varem. Lisandväärtuse kasv tulenes kõrgema lisandväärtusega tööstustoodangu müügikasvust. Ettevõtte kohta oli lisandväärtuse kasvutempo poole aeglasem (4%), sest tegevust alustasid enamasti madala lisandväärtusega teenindusettevõtted.
Lisandväärtuse struktuur jaotatuna kolme komponendi vahel (tööjõukulud, kulum ja jääktulu) sarnanes 2000. aastate alguse struktuurile. 2010. aastal hõlmasid tööjõukulud lisandväärtusest 56%. Peale tööjõukulude ja kulumi elimineerimist, moodustas jääktulu lisandväärtusest neljandiku nagu ka 2002. aastal, jäädes alla majanduskasvu aastate 30–35% tasemele. Jääktulu maksimaalne 35%-line osatähtsus jäi 2006. aastasse, luues ettevõtetele võimaluse kasvatada järgmisel aastal oma investeeringuid põhivarasse viimase kümne aasta kõrgeimale tasemele. 2009. aasta lisandväärtuse struktuurile oli iseloomulik varade väärtuse langust sisaldava kulumi kiire kasv ja tööjõukulude suur osatähtsus. 2010. aastal kahanes kulude kokkuhoiu tõttu nii kulumi kui ka tööjõukulude osatähtsus lisandväärtuses. Samal ajal suurenes jääktulu osatähtsus 2009. aastaga võrreldes 9 protsendipunkti. See annab lootust, et ettevõtete võimalused investeerida paranevad.
Lisandväärtus hõivatu kohta komponentide järgi, 2000–2010
Ettevõtted piirasid kulusid
Majanduslangusest tingitud range kokkuhoiupoliitika jätkus ka 2010. aastal ja mõjutas positiivselt ettevõtete finantsolukorda. Kulude kokkuhoiu tulemusel vähenes kulude osatähtsus müügitulus 95%-ni, seda peamiselt tööjõukulude ja kulumi vähenemise tõttu. 2010. aastal jätkus nii hõivatute kui ka neile tehtud kulutuste vähenemine, aga märksa aeglasemas tempos kui aasta varem. Majanduskasvu aastate kiire palgakasvu tulemusel suurenes tööjõukulude osatähtsus müügitulus ja ulatus 2009. aastal 14%-ni, 2010. aastal langes tagasi 12%-ni.
Koos hõivatute arvu vähenemisega on oluliselt paranenud tootlikkuse näitajad. Hõivatute ja töötundide arvestuses olid 2010. aasta tootlikkusnäitajad üle kahe korra kõrgemad kui kümme aastat tagasi ja ühtlasi olid nad ka viimase kümne aasta parimad. Tööviljakus (arvutatuna lisandväärtus hõivatu kohta) ligines 20 000 eurole, mis oli 13% enam kui aasta varem. Samas ettevõtete keskmine tööjõukulu hõivatu kohta ei muutunud. Seega buumiaastate palga ja tootlikkuse kasvu vaheline ebakõla on vähenenud ning ettevõtete olukord paranenud.
Kulude kokkuhoiu tõttu teenisid Eesti ettevõtted 2010. aastal üle 2 miljardi euro kasumit, see on neli korda enam kui aasta varem. Puhaskasumi tulumaksuvaba reinvesteerimise võimalus on suunanud kasumeid tagasi ettevõtlusse ja elavdanud investeerimist. Et puhaskasumid kahanesid langusaastatel oluliselt oli ettevõtete sektori investeerimisaktiivsus 2010. aastal jätkuvalt madal, kuid siiski oli märgata elavnemise märke. Ettevõtted investeerisid põhivarasse 2,3 miljardit eurot nagu aasta varemgi. Kui aastatel 2008–2009 investeeringud vähenesid eelmise aastaga võrreldes, siis 2010. aastal langus peatus. Muutunud on ka investeeringute struktuur. Märgatavalt on kasvanud investeeringud transpordivahenditesse, mis olid poole suuremad kui 2009. aastal. Samavõrra on vähenenud investeeringud maasse ja immateriaalsesse põhivarasse. Investeerimine hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse hakkas pärast 2009. aasta järsku langust pisut suurenema.
Lisandväärtus hõivatu kohta komponentide järgi, 2000–2010
Ettevõtted piirasid kulusid
Majanduslangusest tingitud range kokkuhoiupoliitika jätkus ka 2010. aastal ja mõjutas positiivselt ettevõtete finantsolukorda. Kulude kokkuhoiu tulemusel vähenes kulude osatähtsus müügitulus 95%-ni, seda peamiselt tööjõukulude ja kulumi vähenemise tõttu. 2010. aastal jätkus nii hõivatute kui ka neile tehtud kulutuste vähenemine, aga märksa aeglasemas tempos kui aasta varem. Majanduskasvu aastate kiire palgakasvu tulemusel suurenes tööjõukulude osatähtsus müügitulus ja ulatus 2009. aastal 14%-ni, 2010. aastal langes tagasi 12%-ni.
Koos hõivatute arvu vähenemisega on oluliselt paranenud tootlikkuse näitajad. Hõivatute ja töötundide arvestuses olid 2010. aasta tootlikkusnäitajad üle kahe korra kõrgemad kui kümme aastat tagasi ja ühtlasi olid nad ka viimase kümne aasta parimad. Tööviljakus (arvutatuna lisandväärtus hõivatu kohta) ligines 20 000 eurole, mis oli 13% enam kui aasta varem. Samas ettevõtete keskmine tööjõukulu hõivatu kohta ei muutunud. Seega buumiaastate palga ja tootlikkuse kasvu vaheline ebakõla on vähenenud ning ettevõtete olukord paranenud.
Kulude kokkuhoiu tõttu teenisid Eesti ettevõtted 2010. aastal üle 2 miljardi euro kasumit, see on neli korda enam kui aasta varem. Puhaskasumi tulumaksuvaba reinvesteerimise võimalus on suunanud kasumeid tagasi ettevõtlusse ja elavdanud investeerimist. Et puhaskasumid kahanesid langusaastatel oluliselt oli ettevõtete sektori investeerimisaktiivsus 2010. aastal jätkuvalt madal, kuid siiski oli märgata elavnemise märke. Ettevõtted investeerisid põhivarasse 2,3 miljardit eurot nagu aasta varemgi. Kui aastatel 2008–2009 investeeringud vähenesid eelmise aastaga võrreldes, siis 2010. aastal langus peatus. Muutunud on ka investeeringute struktuur. Märgatavalt on kasvanud investeeringud transpordivahenditesse, mis olid poole suuremad kui 2009. aastal. Samavõrra on vähenenud investeeringud maasse ja immateriaalsesse põhivarasse. Investeerimine hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse hakkas pärast 2009. aasta järsku langust pisut suurenema.
Ettevõtete puhaskasum ja puhaskahjum ning dividendid, 2000–2010
2010. aastal jäi palgakasv ettevõtetes küll alla tarbijahindade tõusule, kuid ettevõtete väljatulek majanduslangusest ning nende paranenud finants-majanduslik olukord loob võimalused nii investeeringute kui ka tööjõukulude kasvuks, mida kinnitavad ka 2011. aasta lühiajastatistika andmed.
Reet Nestor,
juhtivstatistik,
Statistikaamet
Avaldatud RUP.ee Profiblogis
