Sularahata maksete hulk on viimastel aastatel pidevalt kasvanud ja nende osakaal on alates 2001. aastast olnud üle 90%. Seda on soodustanud hea ligipääs internetti ja pankade elektroonsete võimaluste arendamine.
Eraisikud algatasid I kvartalis 62% kõikidest riigisisestest maksetest (siin ja edaspidi ei kajastata kaardimakseid). Ülekannete tegemisel kasutati enim internetipanga maksekorraldusi (63%), millele järgnesid otse- (25%) ja püsikorraldused (9%). Viie aastaga on internetipanga ülekannete arv kasvanud ligi 50%, otsekorralduste arv kolmandiku võrra ja mobiilimaksete arv 18%. Tänu nutitelefonidele muutub järjest populaarsemaks internetipanga mobiilirakenduste kasutamine, mis toetab internetipanga maksekorralduste arvu edasist kasvu. Pangakontoris tehtavate eraisikute ülekannete (sularahamaksed ja paberil maksekorraldused) arv on 2007. aasta I kvartaliga võrreldes vähenenud vastavalt 22% ja 47%.
Tänu ID-kaardi ja mobiil-ID järjest suuremale kasutusele on maksete tegemine muutunud turvalisemaks. Paroolikaardi kui vähem turvalise makse kinnitamise viisi riskide vähendamiseks on pangad langetanud makselimiidi 200 euroni päevas.
TNS Emori teostatud Eesti leibkondade finantskäitumise uuringu kohaselt kasutatakse elektroonseid maksekanaleid peamiselt mugavusest ja harjumusest ning neid peetakse turvaliseks. Internetipanga maksete tähtsus on suurenenud pea kõigis sotsiaaldemograafilistes gruppides. Sularahas teevad makseid põhiliselt pensionärid ja madalama sissetulekuga perekonnad, maksekorraldust pangakontoris eelistavad kasutada madalama sissetulekuga pered.
TNS Emori uuringu kohaselt eelistavad Eesti leibkonnad jääda oma väljakujunenud makseharjumuste juurde, mistõttu ei ole sularahata maksete üldises struktuuris muutusi oodata. Küll võib Eesti Panga kogutavale statistikale tuginedes väita, et suure tõenäosusega kasvab internetipangas tehtavate maksete arv tulevikus veelgi. Sellele avaldab muu hulgas mõju järjest leviv nutitelefonide kasutus ja internetipanga mobiilirakenduste arendamine. Arvestades Euroopa Liidu eesmärki kahekordistada 2015. aastaks e-kaubanduse mahtu ja hõlbustada piiriüleste e-maksete tegemist, võib oodata internetimaksete osakaalu tõusu nii Eestis kui ka mujal Euroopas.
Joonis 1. Makseviiside kasutusaktiivsus (tehingute arv)
* Püsikorralduste arvu järsk kasv 2007. aastal on tingitud metoodika muutumisest, kuna kehtima hakkas uus maksestatistikat reguleeriv määrus.
Möödunud aasta septembris toimunud TNS Emori uuringus osales 981 leibkonda ning küsitleti inimesi vanuses 18-74. Uuringu statistilise vea piir on 3,1 protsendipunkti. Uuringu tellis Eesti Pank.
TNS Emor on korraldanud uuringut F-monitooring alates 1998. aastast. Uuringu eesmärk on kaardistada muutusi Eesti leibkondade rahakasutuses, võimalustes ja soovides.
Kuine Eesti makse- ja arveldussüsteemide statistika on avaldatud Eesti Panga kodulehel. Eesti Pank avaldab nimetatud statistika kohta kommentaari kord kvartalis (kvartali lõppemisele järgneval kuul).
