Enam toetati transpordi arendust, töötute koolitamist ja tööturule
tagasitoomist ning kutseõppeasutuste kaasajastamist.Aastaga kasvas
võetud kohustuste maht 58-lt protsendilt 73-le. „Kohustuste võtmine 73
protsendi ulatuses tähendab seda, et oleme perioodiks ette nähtud EL
toetussumma suutnud enamjaolt juba reaalsete projektidega katta.
Nüüdsest on vaja keskenduda eeskätt projektide tulemuslikule
elluviimisele,“ märkis rahandusminister Jürgen Ligi. Kokku saab Eesti
praegusel perioodil struktuuritoetust 3,4 miljardit eurot (53,3
miljardit krooni).
Kõige enam on struktuuritoetuseid kasutanud Harjumaa, kuna Harju maakond
hõlmab mitmeid üleriiklikke investeeringuid. Enim kohustusi elaniku
kohta võeti Järvamaal – 1630,31 eurot (25 508 krooni) elaniku kohta,
järgnesid 1268,07 euroga (19 840 krooniga) Tartu ja 1249,45 euroga (19
549 krooniga) Ida-Viru maakond. Kõige enam väljamakseid elaniku kohta
tehti Valga maakonnas, 398, 82 eurot (6 240krooni), järgnesid Saare
maakond 272,57 euroga ( 4 264 krooni) ja Järva maakond 252,82 euroga
(3955 krooni).
Täpne info välisvahendite kasutamise kohta asub Rahandusministeeriumi kodulehel.
Rahandusministeerium
