Euroopa Komisjoni ettepanek näeb ette, et liikmesriigid, kelle otsetoetused on alla 90 protsendi EL keskmisest, nende vahe 90 protsendi piiriga väheneb järk-järgult järgmise perioodi jooksul kolmandiku võrra. Seda suurenemist rahastaksid proportsionaalselt kõik liikmesriigid, kelle otsetoetused on üle EL keskmise. Eesti puhul kasvaks otsetoetuste tase praeguselt umbes 40 protsendilt aastaks 2020 umbes 58 protsendini EL keskmisest tasemest.
Riigikogu EL-i asjade komisjoni esimehe Taavi Rõivase hinnangul on positiivne, et Eesti jaoks oluliste piiriüleste taristute finantseerimine toimub täiendavalt ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) vahendeile. "Selleks teeb Euroopa Komisjon ettepaneku luua uus fond Connecting Europe Facility, mis oleks ette nähtud transpordi, energia ja ITK projektidele," märkis Rõivas.
Rõivas hindas Eestile kahjulikuks ettepanekut, et ÜKP vahendite ülempiir oleks 2,5 protsenti rahvamajanduse koguproduktist (RKP), kuna see vähendab nende riikide võimalusi, kelle suutlikkus fondi vahendeid kasutada on suurem. Rahandusministeeriumi kinnitusel moodustavad Eesti poolt kasutatavad ÜKP vahendid koos maaelu ja kalandusfondiga momendil 3,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Lisaks on Eesti RKP umbes viis kuni kümme protsenti madalam kui SKP.
BNS
