Euroopa Liidu (EL) makromajandusliku olukorra aruande kohaselt on Eesti majanduse seis stabiilselt hea, makromajanduslik tasakaalustamatus ohustab komisjoni neljapäeval avaldatud aruande kohaselt praegu 14 liikmesriigi majandust.
Need 14 riiki on Belgia, Bulgaaria, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Ungari, Malta, Holland, Sloveenia, Soome, Rootsi ja Suurbritannia, vahendab BNS aruande sisu. Eesti majandust ülemäärane tasakaalustamatus praeguse seisuga ei ähvarda, märgib Euroopa Komisjon.
Aruandes ei kajastata Iirimaad, Kreekat, Portugali ja Rumeeniat, kelle suhtes juba kohaldatakse makromajanduse kohandamise programme.
Majandus- ja rahaküsimuste ning euro eest vastutava komisjoni asepresidendi Olli Rehn sõnul juhendab komisjon makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse abil liikmesriike, et tagada asjakohaste poliitikameetmete kasutusele võtmine tasakaalustamatuse probleemi lahendamiseks ning panna alus püsivale majanduskasvule ja töökohtade loomisele.
Eesti puhul ületavad niinimetatud häiremehhanismi aruande kohaselt normi rahvusvaheline investeerimispositsioon ja töötus. Kuigi erasektori võlatase on endiselt kõrge, on see 2010.–2011. aasta jooksul tublisti vähenenud ning jõudnud normi piiresse, püsides nüüd 133 protsendi juures sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Siiski võib komisjoni hinnangul erasektori võlakoormus pikas perspektiivis majanduskasvu takistama hakata. Töötus, mis 2010. aasta esimeses kvartalis oli rekordiliselt kõrge ehk 20 protsenti, on kiiresti vähenenud ning jõudnud 2012. aasta teiseks kvartaliks 10,2 protsendi juurde.
Kokkuvõttes ei pea komisjon praeguses etapis vajalikuks Eesti makromajanduslikku olukorda põhjalikumalt uurida.
Häiremehhanismi aruande raames tehtav analüüs põhineb 11 makromajanduslikust näitajast koosneval tulemustabelil, mille keskmes on iga riigi konkurentsivõime, riigivõlg, varahinnad, kohandamisnäitajad ja seotus finantssektoriga. Tulemustabeli põhjal hindab komisjon riigi makromajanduslikku olukorda, tuginedes ka lisateabele ja -näitajatele ning võttes põhjalikult arvesse iga riigi eripärasid.
Komisjon toob aruandes välja liikmesriigid, kelle makromajanduslikku olukorda on vaja analüüsida põhjalikuma läbivaatamise käigus, mille tulemuse kohta esialgu hinnangut ei anta. Lõplikud järeldused tehakse alles järgmiseks kevadeks pärast kogutud andmete põhjalikku läbivaatamist ning siis esitab komisjon ka asjakohased poliitikasoovitused.
Neljapäeval avaldatud aruanne viitab sellele, et makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimisel tehakse edusamme, kuid tasakaalustamisprotsess, mis on pikaajalise püsiva kasvu eeltingimus, ei ole veel kaugeltki lõpusirgel, märgib komisjon oma teates.
Lühemas perspektiivis mõjutab see komisjoni hinnangul paljudes riikides edaspidigi majanduskasvu ja tööhõivet. Samal ajal, kui suure jooksevkonto puudujäägiga liikmesriikides tehakse kohandusi, on mitme ülejäägiga liikmesriigi välistasakaal nõrgenenud, ehkki aeglasemas tempos.
Sisenõudluse kasvav osakaal jooksevkonto ülejäägiga riikide majandustegevuses ja suhteliselt dünaamiline palgakasv lubavad eeldada, et ülejäägiga riikide mõju tasakaalustumisele võib lähiaastatel suureneda.
Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus võeti kasutusele koos majanduse juhtimist käsitleva kuue seadusandliku ettepaneku paketiga, mis jõustus eelmise aasta 13. detsembril, et tugevdada järelevalvet eelarve ja makromajanduse olukorra üle EL-is.
Menetluse raames tehtav järelevalve on osa Euroopa poolaastast, millega tagatakse EL-i riikide majanduspoliitika integreeritud ja tulevikku suunatud kooskõlastamine.
Menetluse ennetav osa võimaldab komisjonil ja nõukogul võtta vastu soovitusi varakult enne seda, kui tasakaalustamatus muutub ülemääraseks. Tõsisematel juhtudel kohaldatakse korrigeerivat meedet ja alustatakse ülemäärase tasakaalustamatuse menetlust. Selleks et tagada menetluse täitmine, võib euroala liikmesriikidele määrata rahalisi karistusi.
