Samas peavad Eesti ettevõtted oma suurimaks konkurentsieeliseks kiirust, toodete kvaliteeti ja paindlikkust, mis sageli tuleneb firmade väiksusest ja vähesest automatiseeritusest. Kitsa kontaktvõrgustiku kõrval märkisid ettevõtted, et toodete ja teenuste intellektuaalsed omandiõigused on halvasti kaitstud.

Uuringust selgub, et ettevõtete koostöövõime on nõrk nii koduturul kui ka välisturgudele sisenedes. Kardetakse, et koostöö viib ülevõtmiseni ja puudub usaldus teise ettevõtja suhtes. Samas pakub koolituses ettevõtjatele kõige enam huvi teiste firmade ekspordikogemuse jagamine ning müügi ja turundustegevus.

Erialaliitude suutlikkus oma sektori ettevõtteid ekspordil abistada on väga erinev. Parima tagasiside oma erialaliidu tööle andsid toiduainetööstuse, infotehnoloogia- ning tekstiili- ja rõivatööstuse ettevõtted. Ülejäänud liitude abi on nõrk ja liidud ei toeta sihipärast koostööd. Eksporti toetavatest institutsioonidest on ettevõtted kõige rohkem rahul Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, kaubandus-tööstuskoja ja Kredexiga.

Uuringu raportis seisab, et ettevõtete probleemid on oluliselt erinevad lähtuvalt nende suurusest, ekspordikogemusest ja kapitalistruktuurist. Välisomanduses olevad ettevõtted on läbi omanike paremini pääsenud välisturgudele ja ka krediidiprobleemid ei ole nende jaoks nii suured kui kodumaisele kapitalile kuuluvates ettevõtetes.

Ettevõtjate hinnangul subsideeritakse välisriikides pahatihti konkurente riigi poolt. Samuti on Eesti ettevõtetele probleemiks ka varjatud riiklik protektsionism välisturgudel, märgib raport.

Selles seisab, et vaatamata kõrgele tööpuudusele on ettevõtetel probleem kvalifitseeritud tööjõu leidmisega. Enim mainisid firmad liinitööliste, insenertehnilise- ja müügipersonali nappust.

Samas on ettevõtete poolt pakutava liinitöö palgatase sageli liiga madal. Firmadel on raskusi leida inimesi, kes oleks valmis tööle asuma 6000-7000 krooni suuruse netopalga eest. Toodete madal lisandväärtus aga ei võimalda maksta kõrgemat palka. Lisaks ei leia ettevõtted vajalikku tööjõudu insener-tehnilistele ametikohtadele vaatamata sellele, et ollakse valmis maksma kuni kolmekordset keskmist palka.

Firmade hinnangul puudub Eestis ammendav ülevaade töötute tegelikest oskustest, soovidest ja motivatsioonist ning märkimisväärne osa töötuna registreeritud inimestest töötab siiski kuskil niiöelda mustalt või ei soovigi regulaarselt tööl käia. Nii töötukassa kui maksu- ja tolliameti järelevalve vajab selles osas tugevdamist. Samuti näevad ettevõtted oskustööjõu ja välisekspertide palkamisel abi sotsiaalmaksu piirmääras.

Lisaks ei vasta kutse- ja kõrghariduse lõpetanute kvalifikatsioon sageli ettevõtjate vajadusele. Tihti on vaja teha täiendavaid investeeringuid, mis väljenduvad nii rahas kui ka ajas, et viia uue töötaja kvalifikatsioon ja oskused tasemele, mis võimaldaks töökohas hakkama saamist.

Uuringust tuleb ka välja, et Eesti ettevõtete jaoks on logistikateenused kallid. Impordimahtude ulatusliku vähenemise tõttu peavad maantee- ja ka muud transpordiettevõtted tegema reise kaubaveol ühel suunal. Teenuse muudab kalliks ka partiide väiksus ja vaheladude puudus.

Uuringus osalenud ettevõtetest 56% märkis, et valmistavad kõrge kvaliteediga tooteid ja seejuures kõrge hinnatasemega. Raporti sõnul on aga rahvusvahelisest statistikast teada, et Eesti ettevõtteid iseloomustab Euroopa Liidu keskmisest madalam lisandväärtus ettevõtte ja töötaja kohta. Eestist eksporditakse seega kõrgekvaliteedilisi madala lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.

Hinna osas on Eesti eksportkaubad sageli samal tasemel väliskonkurentidega, aga sisendite hinnad, näiteks tööjõukulud, on Eestis sageli odavamad. Raportis seisab, et sisendite hindade tõustes tekivad olulised probleemid konkurentsivõime säilitamisega.

Raporti järgi saavutavad ettevõtted sageli edu selliste toodete valmistamisega, mida on suurematel väliskonkurentidel ebamugav toota. Selliseid tooteid iseloomustavad kõrged sisenemisbarjäärid, käsitöö mahukus ja tellimuste väike hulk. Samas on Eesti tootjatele väiksuse tõttu mastaabisääst kättesaamatu ja tööjõu kallinemisel investeerimine seadmetesse raske.

Sesoonse müügiga ettevõtetel peavad olema suured laovarud ja seetõttu on probleemiks hooajaline käibevahendite nappus. Lisaks on pangad majanduskriisi järgselt väga ettevaatlikud.

Osade ettevõtjate hinnangul on Kredexi krediidikindlustuse hinnad liiga kõrged. Seetõttu kaaluvad firmad tihti, kas kindlustada või hoopis riskida vastaspoole krediidiriski ehk kahjudega.

Uuringu tulemusel ei ole paljud ettevõtted viimaste aastate jooksul tooteahelas kõrgemale liikunud. Nõnda väitis 61 protsenti vastanud tootmisettevõtetest ja 77% teenindusettevõtetest.

Uuringu kokkuvõtte järgi on Eesti koduturg liiga väike, et valmistada ettevõtteid ette rahvusvaheliseks konkurentsiks. Ettevõtete väiksus ja omavahelise koostöö puudumine ei võimalda akumuleerida edukaks ekspordiks vajalikke kompetentse ja ressursse. Samas vaatavad ostjad välisturgudel enamikul juhtudel tervikut. Tähtsad on kvaliteet, hind, kogused, transport ning kogu tarneahel ja selle kiirus.

Riigikontroll ja kaubandus-tööstuskoda soovitavad, et ettevõtted peavad eksportimisel asuma paremale müügialasele koostööle ning uutele turgudele minekul on vajalik parem eeltöö. Samuti peavad ettevõtted teadvustama, et praegune madal palgatase ei ole pikemas perspektiivis Eestis jätkusuutlik. Ettevõtted peavad pikemaajalistes äriplaanides arvestama hindade konvergentsiga ja kulutaseme tõusuga Eestis.

Riigile soovitavad uuringu koostajad, et viimane peaks ettevõtete tööjõuvajadust regulaarselt kaardistama. Inseneriõppe ja tehnika erialade populariseerimine ja riikliku koolitustellimuse suurendamine aitaks oluliselt kaasa puuduoleva tööjõu pakkumisele.

Eesti ettevõtetest on tugevama ekspordipotentsiaaliga suuremad, üle 20 töötajaga ettevõtted, mis annavad 72% kogu ekspordi müügitulust, samas on neid üldarvust alla 10%, seisab raportis.

Riigikantselei ja kaubandus-tööstuskoja ekspordiprobleemide uuringu küsitlusele vastas 396 ettevõtet 11 erinevalt tegevusalalt.

BNS