Täna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud
Konjunktuuriinstituudi pressikonverentsil selgus, et majanduseksperdid
hindasid kolmandas kvartalis Eesti majandust 3,9 punktiga, mis on
eelmisest, juulikuu, hinnangust 1,1 punkti võrra kõrgem.
Viimase kolme kuu arengud on tõstnud nende ekspertide arvu, kes peavad
praegust olukorda rahuldavaks (63%), halvaks pidas olukorda 32%
ekspertidest. Võrdlusena võib tuua selle, et viimati sai Eesti majandus
üle 3-punktise hinde 2008. aasta juulis.
Eesti majanduskliimaindeks on tõusnud kriisijärgselt rekordtasemele –
teenides 5,7 punkti. See on üle rahuldava taseme ja rohkem kui Euroopa
Liidu keskmine näitaja, milleks on 5,2 punkti. Eesti majanduskliimat on
nii positiivselt hinnatud viimati 2007.aasta lõpus.
Positiivsena toodi välja ka see, et töötajaid võetakse täna rohkem
juurde kui koondatakse, ehkki Eesti ettevõtjad peavad suureks
probleemiks kvalifitseeritud tööjõu puudust.
69% EKI ekspertidest usub, et 6 kuu pärast on Eesti majanduse olukord parem kui täna ning olukorra halvenemisse ei usu keegi.
Eesti majanduse lipulaevaks on kujunenud eksport, mille kriisieelne maht
(132,5 mld krooni) taastub nähtavasti juba 2011.aastal. Ekspordi toel
on tootmismahud viimasel ajal kiiresti kasvanud. Osaliselt tuleneb see
lähiriikide nõudluse taastumisest, kuid majandusnäitajad viitavad ka
sellele, et Eesti ettevõtted on rahvusvahelises konkurentsis olnud
mõnevõrra edukamad ja suutnud võita turgu ka teiste riikide arvel. Selle
taga on olnud ettevõtete paindlikkus ja kohanemine kriisi tingimustega,
mis eelkõige on tähendanud kulude kärpimist ning tootmise efektiivsuse
suurendamist. Ehkki täna ei ole me veel jõudnud nö tavapärasele
tasemele, on elektroonika ja mootorsõidukite tootmises tootmismahud
jõudnud kõrgemale kui eales varem.
Käesolevas Konjunktuuris on eraldi peatükid kodumaiste toidukaupade ja
toiduainetööstuse konkurentsivõime kohta. Mitmetes tootegruppides on
Eesti tooted kaubanduses oma positsioone parandanud, kuid mitmetes ka
kaotanud. Mõlemal juhul on teguriks olnud peamiselt odavam hind –
sõltuvalt sellest, kuidas on Eesti toodete hinnad impordiga võrreldes
muutunud, on muutunud ka nende müügiedu. Eesti tarbija on muutunud
hinnatundlikumaks ning kui täna peaks keegi olukorda läbi hinnatõusu
kurjasti ära kasutama, siis pikemas perspektiivis võib see kätte maksta
(impordi pealetung, tarbijate kodumaiste toodete lojaalsuse vähenemine).
Konjunktuuriinstituudi küsitluses osales 19 Eesti majanduseksperti.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
