Reede, 25 Mai 2018 14:20

Ehitussektori tugev panus majanduskasvu püsib

Tõnu Mertsina, peaökonomist
Tõnu Mertsina, peaökonomist Swedbank
Eesti ehitusettevõtted ehitasid käesoleva aasta esimeses kvartalis 21%, sealhulgas Eestis 29%, rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Vaatamata aasta tagasi kõrgele tõusnud võrdlusbaasile, kasv kiirenes, kusjuures tegemist oli kuue aasta kiireima kasvuga. Ehitusmahu kasvu kiirenemise taga oli väga tugev hooneehitustööde suurenemine.

Eluasemete soetamist toetavad paranenud ostujõud ja majapidamiste tugev finantsseis

Eluhoonete kasutuslubade arv (pindala järgi) on lähenemas buumiaja tipule. Inimeste kindlustunne osta lähiajal eluase on viimasel ajal küll veidi nõrgenenud, kuid pikemas aastate võrdluses on see jätkuvalt kõrge. Ostujõud on oluliselt paranenud – kui näiteks buumiaja tipus tuli Tallinnas korteri ühe ruutmeetri eest välja käia 2,5-kordne netokuupalk, siis praegu on see vähenenud 1,6-ni. Majapidamiste laenuportfelli kasv on küll tasapisi kiirenenud (käesoleva aasta esimeses kvartalis 6,9%), kuid see on raskesti võrreldav buumiajaga, kui 2006.aasta esimeses kvartalis kasvas majapidamiste laenuportfell aastases võrdluses ligikaudu 74%. Eesti majapidamiste finantsseis on jätkuvalt tugev – nende tarbimine peaks esialgsetel hinnangutel olema kasutatavast tulust jätkuvalt väiksem, mis jätab neile mõõdukalt sääste (säästud ei ole kahjuks küll ühtlaselt jaotunud). Samuti on majapidamiste võlgnevus nende säästude kõrval mõõdukas ning seetõttu peaks nende eelarvepositsioon olema tasakaalu lähedane või isegi ülejäägis.

Hooneehitustööde kiire kasv peaks lähiajal jätkuma

Kuigi käesoleva aasta esimeses kvartalis anti nii eluhoonetele kui mitteeluhoonetele vähem ehituslubasid kui aasta tagasi samal ajal, on hooneehituseks ehituslubade arv kokkuvõttes kõrgele tõusnud, mis viitab hooneehitustööde kiire kasvu jätkumisele ka lähiajal.

Rajatiste ehitusmahu kasv küll aeglustus, kuid töödemaht jääb suureks

Rajatiste ehitusmahu kasv Eestis küll pidurdus, kuid selle põhjuseks oli möödunud aasta alguse järsk kasvu kiirenemine ja võrdlusbaasi tõus. Teatavasti toetas möödunud aastal rajatiste ehituse kiiret kasvu valitsemissektori suurenenud investeeringud. Sel aastal on riik planeerinud investeeringute kasvu aeglustada, kuid nende tase SKT suhtes võib isegi tõusta. Seega võib rajatiste ehitusmahu kasv küll aeglustuda, kuid töödemaht jääb ikkagi suureks.

Eesti ehitusettevõtted teevad üha vähem ehitustöid välismaal

Eesti ehitusettevõtted teevad üha vähem ehitustöid välismaal. Kui möödud aasta alguses moodustas välismaal tehtud ehitustöödemaht 11% kogu omal jõud tehtud ehitustöödest, siis käesoleva aasta esimeses kvartalis oli see osakaal vaid 5%. Selle põhjuseks on ühest küljest Põhjamaades ehitussektori kasvu aeglustumine ning Rootsis isegi langus; teisest küljest on ka koduturul praegu suur nõudlus ehitustööde järele.

Tööjõupuudus lisab probleeme üha pingelisemaks muutunud tööjõuturule

Möödunud aastal toetas Eesti majanduskasvu kõige enam ehitussektor. Käesoleva aasta alguse ehitusmahu tugev kasv näitab, et selle tugev panus majanduskasvu püsib. Samas on ehitusettevõtete kindlustunne alates möödunud aasta suvest tasapisi nõrgenenud. Juba pikemat aega on suurim probleem tööjõupuudus ja hinnakasv. Eesti ettevõtted konkureerivad tööjõu pärast nii koduturul kui ka välisriikidest lisatööjõu saamisega. Vabade töökohtade arv on tõusnud ja tööjõupuudus on üha suuremaks probleemiks ka enamikus teistes tegevusalades Eestis. Samuti on tööjõupuudus suurenenud teistes riikides. See lisab probleeme üha pingelisemaks muutunud tööjõuturul ning koos nõudluse ja käibekasvuga hoiab palgakasvu ehitussektoris kiirena.

Toetajad

IKS logo 1
Jaga:

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes