"Vaatamata asjaolule, et just viimastel aastatel on ülalmainitud ilmingud oluliselt sagenenud, võime siiski väita, et tegemist on kas üksikjuhtumitega või on tegemist ühtede ja samade ehitusfirmade käekirjale vastava korduvtegevusega. Kogu turule üksikute negatiivsete näidete põhjal hinnangut anda on meelevaldne, sest enamiku ehitusettevõtjate jaoks lepingute täitmine ja tööde kokkulepitud tähtajaks lõpetamine probleeme ei valmista," seisab ehitusettevõtjate liidu avalduses.

Samas möönas liit, et hangete puhul ei ole alati kõik mustvalge. "Selles protsessis on rohkem kui üks osapool ja mitte alati ei ole lepingu lõpetamises süüdi ehitaja."

Liidu hinnangul võib ebaõnnestunud riigihanked suures plaanis liigitada kaheks. Osa hankeid ebaõnnestuvad, kuna hankija on hanke ebapiisavalt ja ebaprofessionaalselt ette valmistanud. Teine osa hankeid ebaõnnestub aga ehitajapoolse teadliku alapakkumise tõttu.

Hangete halva ettevalmistuse vältimiseks tuleks liidu hinnangul korrastada ja kaasajastada seadusi, et seada ka hangete korraldamisele selgemad kriteeriumid ja täpsemad nõuded. Selles osas on liit seaduseloojatele oma konkreetsed ettepanekud ka esitanud.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu teatel esineb ka juhtumeid, kus hinnapakkumine on koostatud selliselt, et esimesena tehtavate tööde hinnad on tunduvalt kõrgemad kui projekti hilisemas faasis tehtavad ehitustööd. See lubab oletada, et ehituse omahinna miinus on peidetud just ehituse hilisemasse järku.

Varem või hiljem hakkab sellise lepinguga töövõtja tellijale väidetava hinnatõusu osas tingimusi esitama ja kui selgub, et tellija pole kallinemisega nõus, siis akteeritakse seni tehtud tööd ja otsitakse võimalus lepingu lõpetamiseks, selgitas liit.

Kuna aga suur osa projekti kasumist oli peidetud hinnatabeli esimesse otsa, võib töövõtja vaatamata trahvisanktsioonidele lepingust kahjumita väljuda. Järelejäänud summadega pole võimalik enam objekti lõpuni ehitada ja kaotajaks jääb liidu selgitusel tellija. Selliseid juhtumeid tuleb liidu hinnangul käsitleda kui ehitusturu "solkimist" ja liit võitleb enda teatel selle nähtuse vastu täie rangusega.

Liit soovitab ehitustööde tellijatel mitte sõlmida selliste pakkujatega kompromisskokkuleppeid, mis võimaldavad ehitajal lepingust minimaalse kahjuga väljuda.

Liit viitas ka riigihangete seaduse sättele, mille kohaselt on hankijal kaalutlusõiguse rakendamisel võimalik kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kelle suhtes või kelle esindaja suhtes on kutse- või ametiliidu aukohtu otsusega või muul sellesarnasel alusel tõendatud raske süüline eksimus kutse- või ametialaste käitumisreeglite vastu.

"Kui näete vajadust tulevikus vastavat kaalutlusõigust kasutada, et piirata ülalpool kirjeldatud käitumisega ettevõtete osalemist ehitustööde riigihangetel, siis kinnitame, et vastavalt teie vajadusele oleme soovi korral valmis andma teie poolt tuvastatud riigihankelepingute rikkumiste puhul liidupoolseid hinnanguid," pöördus ehitusettevõtjate liit ehitushangete korraldajate poole.

BNS