Siin tuleb muidugi arvestada, et Eesti 2010. aasta I kvartali võrdlustase oli erakordselt kõrge. Nii sellele eelnenud kui ka järgnenud kvartalites oli töötus madalam. Seega võib eeldada, et edaspidi Eesti töötus nii kiiresti ei vähene ja jääb veel mõnda aega Euroopa keskmisest kõrgemaks.
Ülemaailmne majanduskriis hakkas Eesti tööturunäitajatele mõju avaldama 2008. aasta teises pooles, kasvatades töötute arvu juba 2009. aasta keskpaigaks enam kui kolmekordseks. Raskemad ajad olid aga alles ees. Kui 2009. aasta I kvartalis oli töötuse määr 11,4%, mis ületas märkimisväärselt EL liikmesriikide keskmist, siis 2010. aasta I kvartaliks saavutas töötus rekordtaseme 19,8%, mis jäi ELi võrdluses alla vaid Lätile. Samal perioodil tõusis ELi keskmine töötuse määr vaevalt poolteist protsenti, võrrelduna Eesti enam kui kaheksaprotsendilise tõusuga. 2010. aasta jooksul hakkas töötus siiski jõudsalt vähenema, jõudes IV kvartalis 13,6 protsendini.
Töötuse määr Balti riikides ja ELis, 2008–2010
Kui 2009. aastal rühkisid kõigi kolme Balti riigi töötusenäitajad tõusuteed, siis 2010. aastal toimus kriisist taastumine väga erineva tempoga. Eesti tööturunäitajad hakkasid otsustavalt paranema, Lätis kahanes töötus poole aeglasemalt ja Leedu tööturg oli püsivalt madalseisus (sealne töötuse määr kahanes aastaga vaid protsendi võrra).
2010. aasta andmete põhjal liikus Eesti EL-i riikide töötuse pingereas järjekindlalt paremuse poole, langedes majanduskriisi tipus „saavutatud“ teiselt kohalt seitsmendaks. 2010. aasta lõpus oli tööpuuduse määr kõrgem Hispaanias, Leedus, Lätis, Kreekas, Iirimaal ja Slovakkias.
Vaadeldes, kuidas majanduskriisi teine pool on mõjutanud tööturunäitajaid, jagunevad Euroopa Liidu liikmesriigid mitmesse rühma. Tööpuudus on peale Eesti võrdlemisi kiiresti langenud ka Lätis, Soomes ja Rootsis. Teise rühma moodustavad Hispaania, Kreeka, Iirimaa, Portugal, Bulgaaria ja Sloveenia, kus töötus senini järjepidevalt kasvab. Need on ka suures osas riigid, kes on pidanud toimetulekuks EL-ilt finantsabi paluma. 2011. aasta I kvartalis oli töötuse määr kõrgeim Hispaanias (21,3%). On ka mõned riigid, kus tööpuudus ei ole kogu majanduskriisi jooksul märkimisväärselt tõusnud (näiteks Belgia, Luksemburg, Austria).
Sellest, kuidas majanduskriisi teine pool mõjutas Eesti tööturgu, saab pikemalt lugeda Eesti Statistika Kvartalikirja värskest numbrist (ilmus 30.06.2011).
Töötuse määr (tööpuuduse määr) on töötute osatähtsus tööjõus (tööjõud on tööga hõivatute ja töötute koguhulk 15–74-aastasest rahvastikust). Ülaltoodud hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.
