OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) väljatöötatud küsimustiku alusel toimus uuring eelmise aasta teises pooles lisaks Eestile Tšehhis, Poolas, Ungaris, Iirimaal, Suurbritannias, Saksamaal, Armeenias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Malaisias, Norras ja Peruus. Kahe viimati mainitud riigi tulemusi võrdlusandmete seas veel ei ole. Lõplik uuringu analüüs valmib 2012. aastal.

Eestis viis uuringu „Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas“ 2010. aasta oktoobris ja novembris läbi Faktum & Ariko, kes küsitles 993 inimest. Küsimused, millega inimeste finantsalast kirjaoskust mõõdeti, käsitlesid teadmisi rahaasjade korraldamisest, finantsteenuseid ja nende kasutamist, samuti hoiakuid ja käitumist oma rahaasjades.

Lihtsamatele teadmiste taset hindavatele küsimustele, mis puudutasid näiteks raha väärtuse muutumist ajas või seda, kas laenu eest tuleb maksta intressi, osati enamuses riikides õigesti vastata.
 
Hätta jäädi aga arvutamist nõudvate küsimustega ja investeerimisteemadega. Näiteks küsimusele „kui paned 100 eurot hoiusele, mille aastaintress on 2%, siis kui palju raha on sul seal ühe aasta pärast“ vastas õigesti 64% Saksa ja Eesti ning 62% Suurbritannia uuringus osalenutest, kuid Eesti vastanud jäid hätta siis, kui tuli märkida, kui palju raha on sel hoiusel viie aasta pärast. Eestis oli õigesti vastanute protsent vaid 39, Saksa 64% ja Suurbritannia 54% vastu. Meist kehvema tulemuse said vaid Ungari, Lõuna-Aafrika ning Iirimaa.
 
Ka vastamine väitele, et tavaliselt on aktsiaturul võimalik vähendada investeerimisriski, kui osta mitmeid erinevaid aktsiaid ja osakuid, oli keskmisest keerulisem. Eesti vastajaist pakkus õige vastuse – jah, see on nii – 57% ning see oli teiste riikidega võrreldes üle keskmise tulemus.

Rahaasju planeerivad pikemalt ette vähesed

Käitumist mõõtvate küsimuste vastuseid analüüsides tuleb välja, et oma rahaasjade pikaajaline planeerimine ei ole väga tugev üheski riigis ning pigem elatakse tänases päevas kui mõeldakse tulevikule. Üldiselt jäi nende osakaal, kes väitsid, et seavad alati või üldjuhul pikaajalisi rahalisi eesmärke ja püüavad neid saavutada, 36–64% vahele, Eestis oli selliselt vastanute osakaal 41% ning sellega jääme vahemiku madalamasse ossa. Siiski saab kümmet riiki hõlmanud uuringu tulemusi vaadates öelda, et suurem osa inimestest hoiab oma rahaasjadel alati või üldjuhul silma peal – nii väidab end käituvat 70–85% vastanuist, vaid Lõuna-Aafrikas on suhtumine muretum.
 
Küsimusele „enne millegi ostmist kaalun hoolikalt, kas saan seda endale lubada“ vastates eristus Eesti selgelt koos Poolaga teistest riikidest „enne teen, siis mõtlen“ hoiakuga. Vaid 47% Eesti ja Poola vastanuist väitis, et kaalub alati enne ostmist, kas saab ostetavat endale lubada, seevastu näiteks Malaisias oli nii vastanute protsent 78 ja Armeenias lausa 82.

Siiski on Eesti vastanute puhul märgata selget hoiakut alalhoidlikkusele ja ettevaatlikkusele rahaga ümber käimisel, kus riske eriti võtta ei soovita. Uuring näitab, et 20% Eesti vastanuist on alati või üldjuhul valmis säästes või investeerides riski võtma, meist veelgi alalhoidlikumad on tšehhid, ungarlased ja sakslased. Kõige suurema riskivalmidusega on Armeenia, Malaisia ning Lõuna-Aafrika, kus vastanuist üle kolmandiku on valmis säästmisel või investeerimisel riski võtma.

Eesti inimeste alalhoidlikkust ning teisalt võib-olla ka teadmatust oma rahaasjade korraldamisel iseloomustab uuringust selgunud tõsiasi, et need, kes säästavad, kasutavad oma raha hoidmiseks viise, mis annavad kas väga väikest intressi või puudub see sootuks. Nimelt hoiab 38% vastanuist oma sääste arvelduskontol ja 24% paneb lihtsalt sularaha kõrvale.

• Uuringus osalenutest pooled tunnistasidki, et nende endi hinnangul on nende teadmised finantsküsimustest ebapiisavad –nii vastasid pooled küsitletuist. Täiesti piisavaks peab oma teadmisi vaid 11% vastanuist ja pigem piisavaks 39%.
•     Finantskirjaoskus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis on vajalik rahaasjades arukate otsuste tegemiseks.
•     Uuringu „Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas“ viis Faktum & Ariko Rahandusministeeriumi tellimusel läbi möödunud aasta oktoobris ja novembris. Küsitleti 993 inimest vanuses 18–74 aastat.
•     Loe uuringut „Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas“.
•     Tutvu lähemalt OECD finantskirjaoskuse programmiga .