Leedu tõusis kuue koha võrra 47. positsioonile. Läti aga langes tabelis kahe koha võrra 70. positsioonile.

Edetabeli järgi on maailma kõige konkurentsivõimelisem riik jätkuvalt Šveits, millele järgnevad Rootsi, Singapur ja Ameerika Ühendriigid. Esiviisikusse mahub veel Saksamaa, millele järgnevad kuuendal ja seitsmendal kohal Jaapan ja Soome. Möödunud aastaga võrreldes on esikümne riigid omavahel küll kohti vahetanud, aga ühtegi väljalangejat ega uut tulijat esimese kümne hulgas pole.

Venemaa püsis edetabelis 63. kohal.

Möödunud aasta raporti järgi langes Eesti toona edetabelis 32. kohalt 35. kohale. Leedu langes toona eelnenud aastaga võrreldes üheksa ning Läti 14 koha võrra.

Eesti Arengufond märkis oma pressiteates, et Eesti on konkurentsivõimelt jälle Euroopa Liidu uute liikmesriikide liider. "See on toimunud eelkõige tänu konkurentsivõime baastegurite nagu makromajanduslik stabiilsus paranemisele ning innovatsioonipõhiste majanduste hulgast väljakukkumise hinnaga," ütles Arengufondi seirejuht Kitty Kubo.

Fondi teate järgi andis suurima panuse tabelikoha tõusu valitsuse eelarveseisu parandamine, samuti on olnud positiivne tööturuseadustiku muutmise mõju. Väljalangemine innovatsioonipõhiste rikaste majanduste grupist üleminekumajanduste hulka on vähendanud kõrgema lisandväärtuse tegurite nagu innovatsioon ja äri arengutase kaalu koondhindes, seisab teates.

"Eesti tulemus näitab, et valitsuse poolt kriisi keskmes tehtud otsused on vilja kandnud ja mõneti oleme vahepeal kaotatud konkurentsivõimet suutnud taastada. Teisalt aga mitte enamat – uue majanduskasvu jaoks oleme olulisemates keerukamates konkurentsivõime tegurites teiste riikidega võrreldes järgi andnud. Teisisõnu, me pole suutnud kriisi kasutada oluliste struktuurimuutuste esilekutsumiseks ja majanduse konkurentsivõime uutele, püsivamatele ja tulusamatele alustele viimiseks," lisas ta.

Eesti on veelgi kohti kaotanud äri arengutaseme valdkonnas, seda eriti rahvusvaheliste tarneahelate kontrolli, klastrite arengutaseme, kohalike tarnijate olemasolu ja kvaliteedi tegurites.

Varem Eesti tugevuseks olnud tehnoloogilise küpsuse, ettevõtetes tehnoloogia kasutamise ja tehnoloogiale üldise ligipääsetavuse osas on samuti järgi antud. Otseselt kriisi tagajärjeks võib pidada langust finantsturgude olukorra ja turgude suuruse tegurites.

"Selliste arengute jätkumisel on Eestil väga raske konkureerida majanduse restruktureerimiseks hädavajalike uute teadmusmahukamate välisinvesteeringute saamises. Võistleme nii investeeringute, turgude kui ka tööjõu pärast eelkõige teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ning siin hakkavad kandadele astuma ka WEF-i raportis juba mitmendat aastat tublit kasvu näidanud Poola, aga ka oma positsioone oluliselt parandanud Leedu," rääkis Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur.

WEF avaldab riikide globaalse konkurentsivõime raportit  31. korda. Raportis on hõlmatud 139 riiki. Tänavune raport kajastab riikide olukorda majanduskriisist väljuvas maailmas.

Eesti Arengufond on Maailma Majandusfoorumi ametlik partner Eestis, kes toetab Eesti ettevõtetelt raporti ettevalmistamiseks vajalike andmete kogumist ja korraldab tulemuste avaldamist.

BNS