Sisuliselt tähendab see seda, et Eesti soovib saada ligi 20% rohkem raha kui seisab Euroopa Komisjoni eelmise aasta lõpus välja käidud eelarveprojektis, teisalt aga soovivad netomaksjad alates
Saksamaast ja lõpetades Soomega EL eelarvet hoopis kümnendiku võrra vähendada.
Postimees kirjutab, et Eestil on uue eelarve juures kolm suuremat eesmärki. Esiteks soovib Eesti niinimetatud ühtekuuluvuspoliitika raames saada uuel eelarveperioodil 3,62 miljardit eurot, komisjon on Eestile aga välja pakkunud 3,27 miljardit eurot.
Teisena soovib Eesti põllumajanduse otsetoetuste suurendamist 570 miljoni euro võrra 1,46 miljardi euroni, komisjon on Eestile pakkunud aga 891,3 miljonit eurot. Hetkel on Balti riikide põllumajandustoetused Euroopa madalaimad, jäädes alla 50% keskmisest.
Kolmas oluline punkt on Eesti jaoks niinimetatud Euroopa ühendamise fondi loomine. Fondi näol on tegemist Euroopa Komisjoni välja pakutud uue 40 miljardi euro suuruse fondiga, kust saaksid raha riikidevahelised infraprojektid. Eesti puhul saaks sellest fondist rahastada näiteks Rail Balticut, Eesti oma jäälõhkujat või vedelgaasi terminali.
BNS
