Eesti kommertspankade poolt 2008.–2015. aastal tehtud piiriüleste kliendimaksete koguväärtus on laekuvate maksete puhul 441 miljardit eurot ning Eesti pankadest välisriikide pankadesse tehtud maksete puhul 446 miljardit eurot. See summa sisaldab kõigi Eesti pankade klientide poolt kaupade ja teenuste ostu ja müügiga seoses tehtud piirüleseid arveldusi, aga ka finantstehinguid, nagu väärtpaberite või osaluste ost ja müük, laenuülekanded või Euroopa Liidu fondide kasutamisega seotud rahakanded. Kogusummad sisaldavad muu hulgas ülekandeid, mille kummakski osapooleks ei ole Eesti isik. Neil puhkudel liigub raha mitteresidendi kontolt välisriigi pangas mõnele mitteresidendist kliendi Eesti kommertspangas avatud kontole või vastupidi. Selliste tehingute täpset summat ei oska keskpank öelda, kuna kogume maksestatistikat Euroopa Liidus ühtselt kokkulepitud kujul, see statistika aga ei sisalda teavet klientide residentsuse kohta. Kuna igas Euroopa Liidu liikmesriigis võivad ettevõtteid asutada ka mitteresidendid ja kõrgendatud riskiga tehinguid võivad teha ka Eesti ettevõtted, ei annaks taolised andmed rahapesuriskide hindamisel eriti palju kasulikku lisateavet.
Eesti pankade piiriülesed maksed rahvusvahelises võrdluses
Eesti pankade kaudu tehtud piiriüleste maksete käive ei ole rahvusvahelises võrdluses erakordselt suur. On tavapärane, et piiriüleste maksete maht ületab riigi SKT-d mitu korda, ning eriti ootuspärane on see väiksemate riikide puhul, kelle majandus on avatud ja väliskaubandus aktiivne, või kus pangandussektor teenindab palju väliskliente. Danske panga rahapesuskandaali taustal on tähelepanu all eelkõige kuni 2015. aastani tehtud piiriülesed maksed. 2008.–2015. aastal ületas Eesti pankades algatatud rahvusvaheliste maksete maht Eesti riigi SKT-d 3,1 korda. See suhtarv on võrreldav Belgia, Prantsusmaa ja Soome näitajaga, kuid jääb alla näiteks Saksamaa vastavale näitajale. Euroopa Liidu kõige kõrgem välisarvelduste ja SKT suhtarv oli samal ajal väikeriikides Maltal, Küprosel ja Luksemburgis, kelle pankadest algatatud piiriüleste arvelduste maht ületas riigi SKT-d rohkem kui 10 korda. Kui võrrelda rahaülekannete väärtust elaniku kohta, jäävad Eesti arvelduste mahud Euroopa keskmisele tunduvalt alla.
Eestit „läbinud“ välismaise raha hulka kirjeldades on eksitav kokku liita Eestisse laekunud ja siinsetest pankadest välja kantud summad. Kuna piiriülene arveldamine moodustab lahutamatu osa Eesti majanduse vereringest, ei saa pidada kahtlaseks kõiki Eesti panku läbinud piiriüleseid makseid. Isegi kui mõni Eesti panka kantud rahapesuriskiga euro kantakse edasi välisriigi panka, on endiselt tegu ühe euroga, millest ei saa kahes suunas liikuvaid ülekandeid liites kaks kahtlast eurot. Selle loogika vastu on eksinud pea kõik viimase aja kommentaarid, milles on Eesti panganduse rahapesuriske kirjeldatud.
