"Ühiseid maksepuhkuse reegleid käsitleva soovitusliku juhendi võttis sel nädalal vastu ka finantsinspektsioon. Arvestasime nende juhistega oma lõplikus kokkuleppes," ütles Pangaliidu juhatuse esimees Erki Kilu pressiteates.
Maksepuhkuste kord reguleerib laenu põhiosa maksete peatamist läbi maksegraafiku muutmise. Kliendi taotluse alusel pikendatakse ka laenu tagasi maksmise tähtaega maksepuhkuse pikkuse võrra. Maksepuhkuste kokkuleppega ühinenud pankades muudetakse maksepuhkuse taotleja laenulepingul vaid maksegraafikut, muid lepingutingimusi aga mitte.
Laenulepingutele võib lisada Kredexi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu saadud riigi tagatisprogrammide garantiisid.
Maksepuhkust saab taotleda nii ettevõtete laenude, eluasemelaenude, liisingu kui ka tarbimisfinantseerimise lepingute puhul. Maksepuhkuse pikkus on eluasemelaenude puhul kuni 12 kuud, liisingu ja tarbimislaenude puhul kuni 6 kuud.
Ettevõtted või ettevõtete grupid, kel on ühes pangas krediidilimiit kokku alla 5 miljoni euro, saavad laenudele põhiosa maksepuhkust kuni 6 kuuks. Kasutusrendi lepingud ei ole kokkuleppega kaetud, kuid need saab soovi korral ümber vormistada kapitalirendiks.
Maksepuhkuste kord kehtib laenulepingutele, mis on sõlmitud enne 12. märtsi ja selle alusel saab maksepuhkust taotleda 30. juunini. Nende reeglite alusel saavad maksepuhkust taotleda kliendid, kellel polnud probleeme laenu tasumisega enne maksepuhkuste korra kohaldamist. Maksepuhkuse saamiseks tuleb pöörduda oma panga poole.
Pangaliit soovitab keerulisse olukorda sattunud inimestel pöörduda oma panga kliendihalduri või klienditeeninduse poole kindlasti enne võlgnevuste tekkimist, et leida võimalikult kiiresti lahendus probleemide ennetamiseks.
Eriolukorrast tingitud maksepuhkuse andmise ühtne kord jõustub 27. aprillil ning avalikustatakse Pangaliidu kodulehel.
