Eesti Panga kuld ja neto-välisvaluutareserv oli oktoobri lõpus 34,5
miljardit krooni, olles kuu jooksul kasvanud 685 miljoni krooni võrra
ehk kaks protsenti, teatas keskpank.
Eesti Panga kohustustevaba reserv kahanes oktoobris 23,2 miljoni krooni
võrra ehk 0,4% ning ulatus kuu lõpus 5,2 miljardi kroonini.
Baasrahanõudlus kasvas oktoobris 974,8 miljoni krooni võrra ehk 3,5%. Baasraha kogumaht oli oktoobri lõpus 28,8 miljardit krooni,
sealhulgas kontoraha 20,1 miljardit krooni ja sularaha 8,7 miljardit
krooni.
Eesti Pangalt osteti oktoobris välisvaluuta eest 9,7 miljardi krooni
väärtuses Eesti kroone, Eesti Pangale müüdi välisvaluuta eest 8,7
miljardi krooni väärtuses Eesti kroone.
Eesti Panga kapitali, reservide, jaotamata kasumi ja kasumi kogusumma
kasvas oktoobris 9,6 miljoni krooni võrra, ulatudes 5,5 miljardi
kroonini.
Eesti Pank vähendas pankadele kehtivat 15-protsendist kohustusliku
reservi nõuet 1. septembril 11%-le ja 1. novembril vähenes see
nõue seitsmele protsendile. Alates 1. jaanuarist 2011 on kohustusliku
reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga kohustuste korral kaks protsenti
ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral kohustuslikku reservi ei
nõuta.
Eesti Panga bilanss kajastab peamiselt keskpanga välja lastud
sularahakoguseid ning kommertspankade varasid, mida hoitakse Eesti
Pangas. Sularaha ringluse suurimaks mõjutajaks on lisaks
majandustegevuse muutumisele hooajalised kõikumised aasta sees.
Kommertspankade kohustusliku reservi keskmise taseme määrab pankade
avalikkuselt kaasatud hoiuste ja muude laenatud vahendite suurus. Eesti
Panga bilansi üldmahtu mõjutavad ka keskpanga varade paigutamiseks
teostatud finantstehingud.
BNS
