Koguvälisvõlg vähenes kvartali jooksul neli protsenti ehk 10 miljardit
krooni. Suhtena SKP-sse vähenes välisvõlg enam kui kuue protsendipunkti
võrra.
Eesti koguvälisvõlg oli ajaloo kõige kõrgemal tasemel 2008. aasta lõpul -
298 miljardit krooni. Suhtena SKP-sse oli võlg kõrgeimal tasemel
möödunud aasta lõpul, kui see moodustas 127% SKP-st.
Võla iseloomuga välisnõuete ja -kohustuste vahe ehk netovälisvõlg
vähenes tänavu kolmanda kvartaliga 14 protsenti ning oli ligi 64
miljardit krooni, teatas keskpank. Netovälisvõlg suhtena SKP-sse oli 29%.
Eesti koguvälisvõlast hõlmas 50% krediidiasutuste välisvõlg, 27% muude sektorite võlad, 17% otseinvesteeringusuhetes
olevate äriühingute vahelised võlad, 5% valitsemissektori
ning ligi üks protsent keskpanga välisvõlg.
Välisvõla vähenemine oli põhiliselt tingitud otseinvesteeringusuhetes
olevate äriühingute ja krediidiasutuste võlakohustuste kahanemisest.
Koguvälisvõlast 54 protsenti oli seotud Rootsi ja Soomega ning sellest
omakorda 71% olid krediidiasutuste võlakohustused.
Netovälisvõla põhjustasid eelkõige krediidiasutused ning väiksemal
määral muude sektorite ettevõtted ja otseinvesteeringusuhetes olevad
ettevõtted, kelle võlakohustused ületasid võlanõudeid vastavalt 89,8 ja
nelja miljardi krooni võrra.
Samal ajal ületasid valitsuse ja keskpanga võlanõuded (reservvara) võlakohustusi vastavalt nelja ja 34 miljardi krooni võrra.
BNS
