Eesti Gaas AS-i juhatuse liige Raul Kotov ütles BNS-ile, et Eesti tingimustes peaks arutama, kas Eestis on tegemist gaasituruga või korraga kõikide kütuste turuga ja kas konkurents on gaas-gaasi vahel või gaasi ja teiste kütuste vahel. "Meie hinnangul on Eestis kütuste turg ja kõikide kütuste omavaheline konkurents," ütles Kotov.
"Tegelikult oleks mõistlik ka küsida, kas energiaturgude avamine on klientidele kasulik või kahjulik. Eesmärk on ju eelkõige odavam energia ja kui vaadata fakte ning uurida prognoose, siis avatud turul ootab tarbijat ees hinnatõus," rääkis Kotov ja lisas, et vabaturu toimimise juures tuleb küsida, et kellele see kasulik on.
Konkurentsiameti aruanne elektri-ja gaasiturust Eestis 2008/2009 Euroopa Komisjonile märgib, et suurimale gaasi importijale Eesti Gaasile kuuluvad Eestis läbi tütarettevõtte AS EG Võrguteenus nii gaasi põhivõrk kui ka suurim jaotusvõrk.
Kotovi andmete põhjal on Eestis orienteeruvalt 2900 kilomeetrit gaasitorustikke, millest 2300 kuulub Eesti Gaasile ja 600 kilomeetrit teistele gaasiettevõtjatele. Eesti Gaasi gaasivõrgus on 44.000 klienti ja teistes võrkudes 8600. Viimastest orienteeruvalt 20 protsenti ostavad gaasi Eesti Gaasilt.
Konkurentsiameti aruande hinnangul on jaotusvõrkude osas turg äärmiselt kontsentreeritud. EG Võrguteenus jaotusteenuse turuosa on ligi 91 protsenti. Ülejäänud jaotusvõrguettevõtjad on reeglina suhteliselt väikese müügimahuga ning klientide arv ei ületa tuhandet. Lisaks teostab ainukesena Eestis gaasi ülekannet EG Võrguteenus.
EG Võrguteenus aktsiad kuuluvad Eesti Gaasile, mis on suurim ettevõtja Eesti gaasiturul. Eesti Gaasi suurimad aktsionärid on Vene Gazprom, Saksa Eon-Ruhrgas ning Soome Fortum.
Konkurentsiameti raudtee- ja energiateenistuse juhataja asetäitja Mare Karotamm ütles BNS-ile, et Eesti Gaas ja EG Võrguteenuse näol on tegemist valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjatega, kelle vahel puudub konkurents ning seetõttu võib neid konkurentsiseaduse tähenduses lugeda üheks ettevõtjaks.
"Seega rakenduvad Eesti Gaas ja tema tütaräriühingute kohta kõik konkurentsiseaduses toodud ja sealhulgas turgu valitseva ettevõtja kohta käivad piirangud ja kohustused," selgitas Karotamm.
Koos EG Võrguteenusega on Eestis kokku 27 gaasi jaotusvõrguettevõtjat. Konkurentsiameti aruande hinnangul on seda suhteliselt palju.
2007. aasta esimesest juulist alates saavad kõik Eesti gaasitarbijad endale gaasi müüjat valida. Võrguteenuse osutajat siiski lihtsalt vahetada ei saa, sest klient on ühendatud võrguettevõtja võrguga, mis asub vastavas piirkonnas.
"Suur enamus uusi gaasiettevõtjaid, nii gaasimüüjad kui võrguettevõtjad, tekkisid perioodil 2002 kuni 2005, ajal mil algas ehitusbuum nii elamuehituse kui tööstusettevõtete rajamise osas," märkis Kotov.
"Täna ostavad kõik teised gaasiettevõtjad gaasi Eesti Gaasilt. Samas on osad neist ise uurinud gaasi importimise võimalusi. Kuivõrd nad on seejärel jätkanud meiega sõlmitud lepingute kohaselt, siis võib eeldada, et nad pole saanud paremaid pakkumisi kui on teinud Eesti Gaas," selgitas Kotov.
Karotammi hinnangul on konkurents alati positiivne. "Kuid kuna Gazprom on Eesti Gaasi aktsionär, siis suures plaanis jääb tõenäoliselt tegijaks ikkagi Eesti Gaas. Uus importija ei pruugi gaasi saada samadel alustel Eesti Gaasiga ning müügimarginaal võib osutuda erinevaks," rääkis Karotamm. Samas lisas ta, et absoluutselt kindlalt ei saa midagi väita.
Kotovi sõnul on gaasi hind Eestis Euroopa Liidu 27 liikmesriigi võrdluses sisuliselt odavaim ehki Eesti Gaas ostab gaasi samade hindadega kui Kesk-Euroopa. "Järelikult oleme me efektiivsemad. Aga mitte selle pärast, et meil on avatud gaasiturg vaid just selle pärast, et meil on tegu konkurentsiga kütuseturul," selgitas Kotov.
Karotammi sõnul on Eestil Läti ja Leeduga enam-vähem sama hind ning gaasi sisseostuhind sõltub lepingulistest tingimustest, gaasi kvaliteedist, gaasi ostumahust, gaasi müüjast ja muudest teguritest.
"Sisseostuhinnale lisanduv müügimarginaal on samuti oluline. Eestis peab müügimarginaal vastavalt maagaasiseadusele olema kulupõhine ja põhjendatud. Seega sõltub müügimarginaal paljuski ka regulatsioonist, mis võib erinevates riikides toimida erinevatel aluste," rääkis Karotamm.
Konkurentsiameti aruande järgi tarbiti 2008. aastal Eestis maagaasi kokku 962,5 miljonit kuupmeetrit. Sellest 64,8 miljonit kulus elektritootmiseks, 327 miljonit soojuse tootmiseks elektrijaamades ja katlamajades, 190,3 miljonit kodu- ja äritarbijate poolt kütteks ning 383,5 miljonit tööstuslikul otstarbel. Seega on Eesti eripäraks suur gaasitarbimise osakaal tööstuslikul otstarbel ja kütteks ning väike osakaal elektrienergia tootmisel.
Aruande järgi väheneb gaasi tarbimine 2009. aastal märkimisväärselt. Selle põhjuseks on väetisetootja AS Nitroferti poolne tootmise peatamine 2009. aasta veebruaris. 2008. aastal moodustas Nitroferti poolne tarbimine ligi 20 protsenti kogu Eesti gaasitarbimisest.
Lisaks mõjutab tarbimise langust kahe uue koostootmisjaama valmimine vastavalt Tallinnas ja Tartus, sest mõlema koostootmisjaama osas asendati gaas kohaliku kütuse turba ja puiduga. Juhul kui Nitroferti tehas enam ei käivitu, ei ületa aruande hinnangul 2009. aastal maagaasi tarbimine 750 miljonit kuupmeetrit.
Maagaasi osakaal Eesti kütusebilansis oli 2008. aastal 13,8 protsenti ja seega ei ole tegemist eriti suure osakaaluga, märkis aruanne. Seejuures on maagaasi osakaal elektrienergia tootmisel 2,9 protsenti, kuid soojuse tootmisel 48,4 protsenti.
Aruande hinnangul on Eestis gaasi ülekandesüsteemil praegu piisavalt läbilaskevõimet ning 2016. aastani tehtud prognoosi järgi ülekandevõimsuse puudujääki ei teki.
