Möödunud nädal oli suur ühinemistest ja ülevõtmistest teadaandmise nädal. Nendest üks oli ketšupitootja Heinzi ülevõtmine legendaarse investori Warren Buffetti juhitava Berkshire Hathaway ning Brasiilia erakapitalifirma 3G Capital poolt 23 miljardi dollari eest, mis on suurim tehing toiduainetetööstuse ajaloos.

Kogu tehingu ühe osana ostab Berkshire 8 miljardi dollari eest eelisaktsiaid, mis teenivad 9 protsenti dividende, mis teeb enam kui 700 miljonit dollarit aastas.

Nädal varem vapustas turge staarspekulant (riskifondijuht) David Einhorn, kes teatas, et on andnud kohtusse Apple’i, sundimaks tehnoloogiakompaniid kasutama selle bilansis olevat 137,1 miljardit dollarit paremini ja emiteerima eelisaktsiaid, mille omanikud saaksid garanteeritult neli protsenti dividende. Olgu öeldud, et Einhorn on Apple’i suur fänn ning kuulub nende hulka, kes ennustavad, et ühel päeval ulatub Apple’i turuväärtus triljoni dollarini. Lisada võiks veel, et tema oli esimene, kes ennustas, et investeerimispank Lehman Brothers läheb pankrotti ning ka panustas Lehmani kokkukukkumisele.

Mis on eelisaktsiad ning millised on nende eelised?

Eelisaktsiad on lihtaktsiatele sarnased väärtpaberid, kuid reeglina ei ole nende omanikel aktsionäride üldkoosolekul hääleõigust. Aktsiate eeliseks on aga olenemata majandustulemustest garanteeritud dividendid. Nagu öeldud, Heinz maksab Buffettile dividende 9 protsenti aastas, mis teeb eelisaktsiad sarnasteks võlakirjadega.

Buffett armastab eelisaktsiaid ja Heinz polnud kaugeltki tema esimene eelisaktsiate ost. 2008. aasta sügisel, kui finantskriis oli kõige dramaatilisemas faasis, ostis vanahärra investeerimispanga Goldman Sachs ja tööstuskonglomeraadi General Electric eelisaktsiaid ning mõlemad ettevõtted maksid talle dividende 10 protsenti aastas. Hiljem on Berkshire ostnud veel Bank of America ja General Motorsi aktsiaid.

Siit võiks järeldada, et nende aktsiate omamine võiks olla hea investeering. On ju Buffett sajandi üks paremaid (kui mitte kõige parem) investoreid, ning need, kes tema investeeringuid on järginud, on korralikult teeninud.

Eelisaktsiate ostmise näol toimus finantskriisi ajal ka USA suurpankade päästmine riigi poolt, mis tõi Ühendriikide valitsusele garanteeritud dividende.

Mis puutub eelisaktsiatesse, siis võiks öelda, et väikeinvestoritel tuleks aktsiatest, kus lisaks lihtaktsiatele on emiteeritud ka eelisaktsiaid, pigem hoiduda, sest eelisaktsiate omanikud saavad väikeaktsionäride ees tõesti eelise. Sügava finantskriisi ajal vajasid nii Goldman Sachs kui ka General Electric turgude rahustamiseks hädasti rahasüsti ning üks väheseid, kellel oli raha piisavalt, oli Buffett, mille tõttu sai ta välja kaubelda endale soodsad tingimused. Rahasüstid päästsid ettevõtted küll halvimast, aga see-eest halvendasid taolised kokkulepped nende majandustulemusi, mis lõppkokkuvõttes mõjus kehvasti nii lihtaktsia hinnale kui ka nende omanikele makstavatele tulevastele dividendidele.

Ettevõtte raskest olukorrast päästmiseks emiteeris 2009. aastal eelisaktsiaid ka meie Baltika. Baltika emiteeris tollastele suuromanikele neli miljonit eelisaktsiat kümneprotsendilise dividenditootlusega. Tegemist oli konverteeritavate eelisaktsiatega ehk kahe aasta pärast muutusid need lihtaktsiateks. Taas oli tegemist hea (õigemini: kindlust pakkuva) tehinguga eelisaktsiate omanikule, aga väikeomanikud pidid pealt vaatama, kuidas kahjumis ettevõte maksis osale investoritest dividende, kuid lihtaktsiate omanike supp muutus lahjemaks. Rahasüst aitas Baltikal ilmselt halvima aja üle elada ning nüüd ootavad investorid, et meie kergetööstuse kunagine lipulaev saaks pärast nelja kahjumlikku aastat esimest korda kasumit.

Oman Apple’i, Berkshire Hathaway ja General Electricu aktsiaid.

Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi