Peamise murekohana nähakse toetustega kaasnevat paberimajandust, teatas ministeerium.
Uuringu käigus võrreldi EAS-i ja Kredexi kaudu toetust saanud ettevõtteid toetust mitte saanud ettevõtetega. Samuti viidi toetatud ettevõtete hulgas läbi küsitlused ja intervjuud.
Nii EAS-i kui ka Kredexi kliendid peavad toetuste mõju firma arengule oluliseks, kuigi nende osatähtsus on toetuste lõikes erinev. Enim kurtsid ettevõtted toetuste taotlemisel EAS-ist üleadministreerimise ja bürokraatia üle ning Kredexi puhul kõrgete intressimäärade ja jäikade toetusetingimuste üle.
Uuringu ühe olulise aspektina käsitleti tühimõju riski ehk ettevõtete võimekust viia projekte ellu ka ilma toetuseta. Selgus, et vähesel määral esines tühimõju kõigis meetmetes, kuid kõige suuremal määral tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse ja eksporditoetuse programmis.
Tühimõju riski vältimiseks tulevikus on üheks võimaluseks tagastamatute toetuste osaline asendamine finantsteenustega, märkis ministeerium.
BNS
