Kütusehinna järsk tõus, mis algas juba 2021. aasta sügisest, on surunud bussifirmad nurka. Kui 2021. aasta mais maksis liiter diislikütust Eestis alla 1,2 euro, siis tänavu mais üle 50 protsendi rohkem ehk 1,85 eurot. Paljude busside kütuseks oleva surugaasi hind on aastaga ligi kolmekordistunud tõustes 0,89 euro tasemelt 2,49 euroni,
toovad ettevõtted oma pöördumises välja.
Bussifirmade andmetel on reisijate arv maakonna bussiliinidel kasvanud selle aasta esimeses kvartalis võrreldes mullusega 26 protsenti. Seega on bussiliiklus nende sõnul oluline, kuna see vähendab autosid liikluses ja saastab vähem loodust ning on paljudele inimestele ka ainus kodunt liikuma saamise võimalus.
Samas ootab riik, et vedajad teenindaksid bussiliine 2022. aastal endiselt sama raha eest, kui ajal, mil kütuseliiter maksis 1,2 eurot. Riigi tellimusel bussiveoteenust osutavatele vedajatele makstav kilomeetrihind on fimade sõnul aastaga kasvanud kõigest 4–6 protsenti ning kuna piletitulu avalikel bussiliinidel ei ole, siis riiklik dotatsioon on bussifirmade ainus sissetulek.
Kulud kütusele moodustavad märkimisväärse osa bussivedaja kuludest. Selle aasta märtsi lõpuks oli viiele suurimale maakonnaliine teenindavale bussifirmale kütusehindade kasvu tõttu aastaga kogunenud puudujääk ligi 1,9 miljonit eurot ning juuni lõpu seisuga on prognoositav summa juba üle 3 miljoni euro.
"17. mail saatsime riigile selge sõnumi – maakondlikud bussiliinid jäävad suvel seisma, kui kütusehinna erakorraliselt kiirest kasvust tingitud puudujäägi katmiseks lisavahendeid ei leita. Nädal hiljem teatas transpordiamet, et on valmis ühekordse erakorralise meetmega eraldama kütusehinna tõusu katteks summa, mis katab vedajatele juba kogunenud puudujäägist vaid neljandiku. See ei ole õiglane ning seab tõsisesse ohtu paljudele Eesti elanikele hädavajalike liikuvusteenuste kestliku toimimise," kirjutavad pöördujad.
Ettevõtted leiavad, et veokilomeetri hinna arvutamise süsteem peab muutuma nii, et see reageerib muutustele majanduses operatiivselt, vähemalt iga kolme kuu järel. Hetkel toimub enamikus bussiliinide teenindamiseks sõlmitud lepingutes veokilomeetri hinna muutmine kuue kuu tagant võttes arvesse kuni poolteise aasta taguseid teenuse sisendhindu. Lisaks on ligi pooltes lepingutes seotud veoteenuse hinna korrigeerimine minevikus toimunud tarbijahinnaindeksi (THI) muutumisega ning ei võta seetõttu arvesse bussiteenuse osutamise tegeliku kulu muutumist.
Samuti tuleb ettevõtete hinnangul bussiveoteenuse lepingutes loobuda THI kasutamisest veoteenuse hinna indekseerimisel ning võtta kasutusele ühistranspordi kuluindeks. Veoteenuse hinna indekseerimist tuleb vastavalt bussiveo kulu tegelikult määravate hindade muutumisele alustada pakkumise esitamise hetkest, mitte veo algusest.
Allakirjutanud bussiettevõtjad mõistavad, et eelseisvad aastad kujunevad Eesti riigi majandamisel tõeliseks väljakutseks ning raha ei teki maagiliselt lisaeelarvete lugemise käigus. Selleks, et tagada maakondliku bussiliikluse jätkumine ja Eesti elanikele soodsad liikumisvõimalused, tuleb nende vaates taastada bussitranspordi toimimiseks laiem tulubaas. Täna on nende sõnul puudu ligi kolm miljonit eurot – see on viisteist eurot iga bussiga sõitja kohta poole aasta eest.
Pöördujad leiavad, et selleks, et tehniliselt töökorras, ohutute ja mugavate bussidega maakonnaliiklus Eestis jätkuks tuleb riigil enda võetud kohustustega toimetulekuks kaasata piletitulu nendelt, kes seda maksta suudavad.
Lõpetuseks toonitavad bussifirmad, et plahvatuslikult kasvanud kütusehinnad ja inflatsioon on veel kriitilisemaks muutnud juba ammu alanud tööjõukriisi ja palgasurve. Töötajate lahkumine madala palga tõttu on reaalne olukord kõigi viie ettevõtte jaoks ja kõigile on ka selge, et see kriis süveneb pärast sooja suve sügisel veelgi. Avalike liinide hangete väljakuulutamisel ja pakkujate kvalifitseerimisel tuleb pöördujate sõnul arvestada bussijuhtide senisest suurema tasuga.
Pöördumise allkirjastasid AS GoBus, Hansabuss AS, AS Atko Transport, AS Sebe ja M.K. Reis-X OÜ.
