Nagu ma eelmisel nädalal siinsamas kirjutasin, olid eelnev kvartal ja poolaasta kahe ja poole aasta kehvim.

Kui vaadata kumma poolaastaga on börsiindeksi aastane liikumine rohkem seotud, siis selgub et esimese poolaastaga, mille korralatsioon aastase liikumisega on 0,83 võrrelduna teise poolaasta 0,75ga. Kvartalitest korreleeruvad aasta tulemusega paremini esimene ja kolmas - korrelatsioonikoefitsiendid on vastavalt 0,66 ja 0,67. Indeksi teise kvartali ja kogu aasta liikumise korrelatsioonikoefitsient on 0,52 ja neljanda kvartali oma ainult 0,42, mis on üllatav.

Endiselt toimuvad huvitavad sündmused Baltika ümber. Äripäev kirjutas reedel online-uudistes, et müüki on pandud miljon Baltika aktsiat hinnaga 5 eurot tükk, kusjuures aktsia turuhind on 0,652 eurot. Päev hiljem ilmus majandusleheküljel segasevõitu selgitus ettevõtte juhilt Meelis Milderilt, mille järgi paistab, et sundmüüki on pandud suuromaniku BMIG laenutagatiseks olevad aktsiad. Meelis ja Maire Milderile, Boriss Loifenfeldile ning Ülle Järvele kuuluv BMIG on saanud Swedbankist 117,9 miljoni kroonise (7,54 miljoni eurose) laenu intressiga 12% aastas. Laenu suurus on praeguse seisuga 70 miljoni krooni (4,5 miljoni euro) võrra suurem kui tagatis.

Tundub, et Eesti kergetööstuse lipulaevaks peetava Baltika saatus muutub üsna peagi dramaatiliseks.

Kui meie börs hakkas tõusma alles eelmisel nädalal, siis globaalsetel aktsiaturgudel toimub tõus juba alates jaanipäevast. Tagasilöök tuli aga reedel, kui selgus, et USAs loodi juunikuu jooksul ainult 18 000 uut töökohta ning tööpuudus kerkis 9,2 protsendini. Number oli üllatavalt halb ning seda kommenteeris isegi president Barack Obama. Ma ei mäleta, et USA president oleks kunagi perioodiliselt avaldatavaid makromajandusnumbreid kommenteerinud. Ilmselt on seda aeg-ajalt ikka juhtunud, kuid haruharva.

Ehkki Ühendriigid on kriitilises seisus, sest hiljemalt augusti alguses tuleb võtta vastu seadus, mis lubab suurendada riigi võlakoormust praeguselt 14,3 triljonilt dollarilt. Vastasel juhul ei ole riik võimeline mõningaid kohustusi täitma. Sellele vaatamata on USA majanduse suhtes optimistlik legendaarne investor Warren Buffett, kes on valmis tugevalt panustama sellele, et teist majanduslangust ehk nn topeltpõhja ei tule.

Ehkki Buffett on nimetanud tuletisväärtpabereid massihävitusrelvadeks, ei takista see teda ennast nendesse panustamast. Nii müüs Buffetti juhitud Berkshire Hathaway avalikustamata investoritele 2004. ja 2008. aasta vahel 4,9 miljardi dollari eest optsioone S&P 500, FTSE, Dow Jones Euro Stoxx 500 ning Jaapani Nikkei 225 indeksitele. Kui eelnimetatud neli indeksit langevad selleks ajaks, kui lepingu tähtaeg lõpeb, nulli, peab Hathaway maksma 37,5 miljardit dollarit. Igal juhul on ta kaotaja, kui indeksid on optsiooni realiseerimise tähtajaks (millalgi 2021 ja 2026. aasta vahel) lepingu sõlmimise ajast madalamal tasemel.

Buffett rääkis oma soovist panustada USA majanduskasvu säilimisele Bloomberg TV-le reedel antud interjuus Idaho osariigis asuvas Päikeseorus (Sun Valley). Seal on toimunud peaaegu kolm aastakümmet väikese investeerimispanga Allen & Co iga-aastane eksklusiivne meediakonverents, mida on hakatud nimetama meediamogulite suvepäevadeks. Juba kümmekond aastat on konverentsi stammosalejaks ka Warren Buffett. Osalejate hulgas oli ka Rupert Murdoch, kes lendas sealt Londonisse pühapäevalehe News of the Worldi skandaali siluma.

Täna algab ettevõtete majandustulemuste avaldamise hooaeg. Nagu tavaks saanud on esimene avaldaja alumiiniumtööstusgigant Alcoa.

Tõnis Oja
www.investmentor.ee