Täpselt sama palju kerkis indeks ka kaks nädalat varem. Muljetavaldavad olid aga Tallinki ja eriti Baltika aktsiad, mis kerkisid vastavalt kaheksa ja koguni 21,5%.
Kui USAs oli tulemuste avaldamise kõrghetk kuu aega tagasi ning Euroopas mõni nädal hiljem, siis meil oli selleks eelmine nädal, mil teise kvartali majandustulemusi avaldas viis börsiettevõtet – Premia, Tallink, Baltika, Viisnurk ja Arco Vara. Kahe viimase ettevõtte tulemused laekusid alles reedel, pärast börsipäeva lõppu, mistõttu aktsia hinna reaktsiooni näeme alles sel nädalal.
Teisipäeval oma majandustulemused avaldanud Premia Foodsi aktsia reageeris samal päeval kerge langusega, nädala lõpuks kerkis aktsia siiski 2,6%.
Tõeline möll algas aga neljapäeval. Tallink teatas kolmapäeva õhtul üllatavalt suurest kasumikasvust ning neljapäeva hommikul teatas Baltika, et teenis üle poole miljoni euro kasumit. Baltika kasum polnudki iseenesest väga üllatav, aktsia hinna pani rallima ilmselt asjaolu, et moerõivaste jaemüüja polnud kasumit saanud 14 kvartalit järjest. Ka aktsiate kauplemismahud olid üsna korralikud. Baltika aktsia nädalakäive oli üle 100 000 euro ning omanikku vahetas üle miljoni Tallinki aktsia.
Ka mujal maailmas oli aktsiaturgude jaoks hea nädal. Euroopa börsid kerkisid 11. järjestikkust nädalat 13 kuu kõrgeimale tasemele. Wall Streetil kerkisid aktsiate hinnad kuuendat nädalat nelja aasta kõrgeimale tasemele ning S&P 500 indeksil on pikim tõusutsükkel alates eelmise aasta jaanuarist.
Apple’i aktsia lõpetas eelmise nädala kerkimisega rekordtasemele 648,11 dollarini, mis teeb ettevõtte turuväärtuseks 607,54 miljardit dollarit. Oodatust suurema kasumi tõttu kerkis võrguseadmete tootja Cisco Systemsi aktsia 8,7 protsenti ning tuntud investori Edward Lamperti kontrolli all oleva jaemüüja Sears aktsia hüppas koguni 16 protsenti, sest kontserni kasum oli oodatust väiksem.
“Müüjad on vist otsa saanud,” ütles Bloombergile varahaldusfirma Marketfield Asset Management nõukogu esimees Michael Shaoul.
Müüjad ei ole aga otsa saanud Facebooki aktsial. Neljapäeval lõppes aktsiate müügikeeld osadel ettevõtte töötajatel ning nende müügilaine tulemusena kukkus aktsia hind 19,05 dollarini, mis tähendab, et IPO hinnast on kaotatud praktiliselt pool.
The Wall Street Journal kirjutas laupäeval, et sotsiaalvõrgustikufirma aktsia võib toetust saada pärast seda, kui seda hakatakse indeksitesse arvama. Nasdaq 100 indeksisse võidakse aktsia arvata juba 1. septembrist. Indeksisse arvamine tähendab seda, et olenemata sellest, kas tahetakse või mitte, peavad seda aktsiat ostma indeksifondid ja börsil noteeritud fondid, mis seda indeksit järgivad. Veel olulisem oleks Facebookile saada S&P 500 indeksi koosseisu, aga seda tuleb oodata kauem. Sinna saamiseks peab olema ettevõte noteeritud vähemalt kuus kuud, aga reaalselt ilmsel veelgi rohkem. Näiteks Google pidi S&P 500 koosseisu arvamist ootama üle kahe aasta.
Kuigi Euroopa võlakriis pole kaugeltki lahendatud ja suurriikide majandused on üsna nõrgad, (Eurostati andmetel läksid nii Euroopa Liidu kui ka eurotsooni majandused langusesse) on närvilisus aktsiaturgudelt kadunud. Chicago kaubabörsi CBOE (tänapäeval oleks õigem seda nimetada tulevikutehingute börsiks) volatiilsusindeks VIX, mida nimetatakse ka hirmuindeksiks, on langenud viie aasta madalaimale tasemele 13,43 punktini.
Ilmselt pole küsimus siiski niivõrd selles, et finantsturgudel on kõik korras, vaid lootuses või isegi peaaegu kindel olemises, et ees ootab keskpankade turgudele sekkumine – kas rahapoliitika uue lõdvendamisvooru või mingi muu tegevuse näol.
Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
Avaldatud RUP.ee Profiblogis
