Kuigi riigihangete seaduse kohaselt on rahandusministeeriumi ainupädevuses teostada hankijate üle järelevalvet, ei ole ministeerium teinud järelevalvet riigi valitseva mõju all olevates äriühingutes ja riigi asutatud sihtasutustes, selgub BNSi teatel riigikontrolli auditist.

Riigihangete ameti ülesannete toomisel rahandusministeeriumisse 2010. aastal sooviti tõhustada järelevalvet riigihangete üle, kuid riigikontrolli hinnangul pole see eesmärk veel realiseerunud.

"Näiteks polnud käesolevat auditit alustades rahandusministeerium teinud riigi valitseva mõju all olevates äriühingutes ja riigi asutatud sihtasutustes ühtki järelevalvemenetlust," märgib riigikontrolli finantsauditi osakonna peakontrolör Ines Metsalu auditis.

Seni on tehtud järelevalvet järelevalvemenetluse algatamise taotluste alusel, kuid plaaniline järelevalve ei ole piisavas mahus rakendunud, kuigi see on riigikontrolli hinnangul olulise preventiivse mõjuga.

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Agris Peedu ütles esmaspäeval riigikogu riigieelarve kontrolli komisjoni istungil auditi arutelul, et järelevalve ei ole varasemalt hästi toimetanud. "Järelevalve oli aastatel 2011 ja 2012 taotlusepõhine, me läheme nüüd riskianalüüsi ja kontrolliplaani peale. 2013. aasta kontrolliplaan on olemas," rääkis Peedu. "Selle aasta eesmärk on tõhustada plaanilise järelevalvet."

Samas lisas Peedu, et ministeerium peab arvestama ka inimressursiga, kuna riiklik järelevalve on praegu viieliikmeline. "Kui me võtame, et aastas on umbes 9000 hankemenetlust,võite tulla ka ise järeldusele, et see ressurss on väike," märkis Peedu.

"Samuti polnud ministeeriumile silma jäänud, et viis riigi valitseva mõju all olevat äriühingut pole oma hangete kohta riigihangete registris infot esitanud," seisab auditis. Lennuliiklusteeninduse AS, Kredexi Krediidikindlustuse AS, Teede Tehnokeskuse AS, AS Eesti Vanglatööstus ja AS Eesti Loto ei pea end riigihangete seaduse tähenduses hankijaks ning seetõttu ei pea nad oma hinnangul täitma riigihangete seaduses sätestatud reegleid.

Riigikontroll sellega ei nõustunud ja soovitab ettevõtetel hakata korraldama riigihankeid ja luua selleks vastav pädevus äriühingus.

"Rahandusministeerium nõustub riigikontrolliga, et auditis kajastatud riigi äriühingute puhul on tegemist hankijatega riigihangete seaduse tähenduses. Kahe äriühingu puhul otsuse tegemiseks vajame siiski lisateavet. Sellest johtuvalt viib rahandusministeerium sel aastal (kolmandas kvartalis) läbi kontrolle, et veenduda, kas auditis nimetatud äriühingud on alustanud hanketegevust. Leiame, et neile antav üleminekuperiood on piisav riigihangetealase tegevuse juurutamiseks," ütles Peedu.

Riigkontroll märgib aruandes, et auditi käigus selgus äriühingute ja sihtasutuste juhtide ning hanketegevuse eest vastutavate töötajatega vesteldes, et nad ei ole rahul rahandusministeeriumi nõustamisteenusega nii seaduse tõlgendamisel kui ka praktikas ette tulevate küsimuste või probleemide korral.

Saadud selgitustel on peamiseks probleemiks arvamuste paljusus (erinevad ametnikud arvavad erinevalt) ning soovituste rakendamise keerukus praktikas (tegemist soovitusliku iseloomuga nõustamisega).

Peedu sõnul saab ministeerium seadusest tulenevalt üksnes aidata seadust tõlgendada, mitte ei paku õigusabi. "Me ei saa öelda, kuidas hankija peab käituma ja millise otsuse tegema," selgitas Peedu. "Vastasel juhul oleks üks hankija ja see oleks riik."

Samas märkis Peedu, et riigihangete nõustamine ja järelevalve ei ole kunagi olnud nii mahukas ja aktiivne kui praegu. "Nõustamistegevust peab ministeerium üheks oma prioriteediks ning püüab tagada selle kõrge taseme. Seetõttu on tagasiside meile oluliseks infoks," ütles ta.

Riigihangete tegemise õigsusele ei anna Peedu sõnul hinnangut mitte üksnes riiklik järelevalve, vaid seda funktsiooni täidab ka riigihangete vaidlustuskomisjon, mis on kohustuslik kohtueelne organ.

Riigikontrolli arvamusel on nõustamise kvaliteet paranemas, kuna riigihangete portaalis on avalikustatud vastused korduma kippuvatele küsimustele, kohtulahendid ja muu vajalik. Samuti on päringutele vastamine muutunud kiiremaks ja lisaks hankijatele nõustatakse ka pakkujaid.

Riigikontroll soovitab rahandusministril kaaluda nõustamise kvaliteedi parandamiseks kompetentsikeskuste loomist ja teha senisest enam koostööd erialaliitudega. Lisaks soovitab riigikontroll määrata kindlaks riikliku järelevalve objektid ja eesmärgid riigihangete seaduse nõuete täitmisel kõigi hankijatena määratletavate üksuste puhul ning koostada riskianalüüs ja igaaastane järelevalve plaan.

Rahandusminister kirjutab auditis, et ministeerium toetab valdkonnapõhiste kompetentsikeskuste loomist, mille väljendusviisiks võib olla nii ühishankimise kui ka keskse hankimise instituut. "Rahandusministeeriumi 2013. aasta tegevuskavaga on ettenähtud ühishankimise ja keskse hankimise teema detailne analüüs," seisab auditis.

Audit hõlmas perioodi 2011. aasta 1. jaanuarist kuni mullu 31. maini. 2011. aasta seisuga oli riigi valitseva mõju all olevaid äriühinguid ja riigi asutatud sihtasutusi 89, sealhulgas 59 sihtasutust ning 30 äriühingut. Auditi lõppedes oli äriühinguid ja sihtasutusi kokku 84, sealhulgas 58 sihtasutust ning 26 äriühingut.

Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi andmetel olid nimetatud äriühingute ja sihtasutuste majandamiskulud 2011. aastal kokku 723 miljonit eurot ning 2012. aasta esimesel poolaastal kokku 391 miljonit eurot.

Riigihangete registri andmetel tehti ajavahemikul 1. jaanuar 2011– 31.mai 2012 riigi valitseva mõju all olevates äriühingutes ja riigi asutatud sihtasutustes kokku 2092 hanget, millest 31 protsenti olid korraldatud avatud hankemenetlusena, 56 protsenti lihtmenetlusena ja 13 protsenti muid menetlusliike kasutades.