17.08.2011 Kolmapäev

Äritegevuse alustamine Soomes

Teatud olukordades on ettevõttel kohustus esitada oma tegevuse kohta avaldus ka patendi- ja registriameti poolt hallatavale äriregistrile (nt välisriigi ettevõtte filiaali asutamine). Lisateavet äriregistrile esitatava teabe kohta saate Soome patendi- ja registriameti internetilehelt.

1. Registreerimisavaldus

Äritegevuse alustamine Soomes eeldab, et ettevõte esitab avalduse ettevõtte registreerimiseks. Registreerimisavalduse alusel kantakse ettevõte sõltuvalt teostatavast äritegevusest maksuameti käibemaksukohustuslaste registrisse, tööandjate registrisse, ettemaksuregistrisse ja kindlustusmaksete kohustuslaste registrisse. Avalduse põhjal kantakse ettevõte ka maksuameti kliendiregistrisse.

Registreerimisavaldus esitatakse maksuameti ning patendi- ja registriameti ühistel Y-blankettidel. Välisriigi äriühingute registreerimisavalduse blankett on Y1. Soome täis- ja usaldusühingutele vastavad äriühingud kasutavad blanketti Y2 ning välismaised füüsilisest isikust ettevõtjad blanketti Y3. Välisriigi ettevõte, mis tegeleb ainult tööjõu rentimisega ja millel pole Soomes alalist tegevuskohta, võib end registreerida ettemaksuregistrisse ka blanketi 6149 alusel.

Kui välismaa ettevõttele on juba varem antud Soome ettevõtte- ja organisatsioonitunnus (Y-tunnus), teatatakse tegevuse alustamisest muudatusavaldusega. Äriühingud esitavad muudatusavalduse blanketil Y4, täis- ja usaldusühingud blanketil Y 5 ning füüsilisest isikust ettevõtjad blanketil Y6. Y-tunnuse olemasolu saab vajadusel kontrollida ettevõtete ja organisatsioonide teabesüsteemist (YTJ).

Y-blankette ja nende täitmise juhendeid
saab maksuameti teeninduspunktidest, patendi- ja registriametist ning internetist aadressil www.ytj.fi.

Y-blanketil peab olema ettevõtte allkirjaõigusliku isiku allkiri. Avalduse blankett koos lisadega saadetakse posti teel aadressil: PRH-Verohallinto, Yritystietojärjestelmä, PL 2000, 00231 Helsinki. Selle saab esitada ka patendi- ja registriametis, maksuameti teeninduspunktides, majandusarengu, transpordi- ja keskkonnakeskustes (ELY-keskused) või magistraatides.

1.1 Registreerimisavalduse lisad

Välisriigi äriühing peab lisama registreerimisavaldusele oma asukohariigi pädeva ametiasutuse poolt väljastatud äriregistri väljavõttele vastava dokumendi ning selle soome-, rootsi- või ingliskeelse tõlke. Väljavõte peab sisaldama järgmisi ettevõtte andmeid:

  •     ärinimi
  •     asukoht
  •     tegevusala
  •     aruandeperiood
  •     allkirjaõigused.

Kui äriregistri väljavõttele vastav dokument eelnimetatud andmeid ei sisalda, tuleb välismaa äriühingu (Soome aktsiaseltsile või täis- ja usaldusühingule vastava äriühingu) registreerimisavaldusele lisada põhikirja, asutamislepingu või muude vastavate dokumentide koopiad ning nende soome-, rootsi- ja inglisekeelsed tõlked.

Soome täis- ja usaldusühingule vastavad välismaa äriühingud peavad lisaks esitama kõigi oma osanike kohta järgmised andmed: nimi, võimalik Soome isikukood, sünniaeg ja aadress.

Kui välismaa füüsilisest isikust ettevõtja on oma asukohariigis kantud äri- või sellele vastavasse muusse registrisse, tuleb registreerimisavaldusele lisada registri väljavõte ja muud eespool nimetatud äriühingute puhul nõutavad dokumendid. Välisriigi füüsilisest isikust ettevõtja peab alati esitama registreerimisavalduse lisana oma passi koopia.

Välismaa äriühing peab esitama registreerimisavalduse lisana ka blanketil 6204e ("Välismaise ettevõtte Soomes teostatava tegevuse kirjeldus”) nõutavad andmed. Füüsilisest isikust ettevõtjad esitavad lisana blanketi 6206e . Selgituses esitatud andmete põhjal määratakse ettevõtte maksustamine Soomes (sh käibemaksukohustus, tööandja maksete kohustused ja tulumaksukohustus). Lisablankett 6204e/6206e peab olema allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt. Lisablanketi koos registreerimisavaldusega leiate aadressil www.ytj.fi , kui valite variandi "Uus välisriigi ettevõte, mida ei kanta äriregistrisse” ("Uusi ulkomainen yritys, jota ei ilmoiteta kaupparekisteriin”). Lisablankette saab ka maksuameti teeninduspunktidest, patendi- ja registriametist ning aadressilt www.tax.fi/forms .

Ehitus- ja montaaюitöödega tegelev välismaa ettevõte peab lisaks esitama töövõtulepingu koopia ning tööjõurendiga tegelev ettevõte Soome tööjõu rendilepingu koopia.

Pärast välismaa ettevõtte registreerimist saadab maksuamet kliendile registreerimisteate. Ettevõtte registriandmed on pärast registreerimist näha YTJ teabesüsteemis (www.ytj.fi).

2. Maksukohustuse selgitamine

2.1 Tulumaksustamine

Tulumaksustamisega seotud alalise tegevuskoha teket ei ole alati võimalik registreerimise käigus esitatud andmete põhjal välja selgitada, sest tegevus võib muutuda või jätkuda prognoositust kauem. Kui registreerimise käigus ei ole võimalik teha hinnangut alalise tegevuskoha tekkimise suhtes , nõutakse ettevõttelt vähemalt ühe tuludeklaratsiooni esitamist ja hinnang tehakse nende andmete põhjal mida ettevõte deklaratsioonil on esitanud..

Füüsilisest isikust ettevõtjad ning täis- ja usaldusühingud peavad esitama tuludeklaratsiooni hiljemalt maksuaastale järgneva aasta aprillikuu alguseks ning muud äriühingud nelja kuu jooksul pärast ettevõtte aruandeperioodi lõppu. Maksuamet saadab ettevõttele eeltäidetud tuludeklaratsiooni, kui ettevõte on esitanud registreerimisavalduse aegsasti enne majandusaasta lõppu. Tulumaksublankette ja nende lisasid saab ka maksuameti büroodest ja maksuameti internetilehelt.

Välismaa ettevõte on kohustatud pidama Soomes teostatava äritegevuse suhtes raamatupidamist vastavalt Soome raamatupidamisseadusele. Tuludeklaratsioonile lisatakse alalise tegevuskoha kasumiaruande ja bilansi koopiad, mis on koostatud vastavalt Soome raamatupidamisseadusele.

Ettevõttel on soovitatav taotleda ettemaksuregistrisse kandmist kohe, kui ta tegevus moodustab Soomes tulumaksustamise suhtes alalise tegevuskoha. Kui ettemaksud ei kata ettevõtte lõplikku tulumaksu summat, peab ettevõte maksma lisaks juurdemakstavale tulumaksule ka intressi.

Tulumaksustamisel arvestavat alalist tegevuskohta on selgitatud maksuameti juhendis "Välismaa äriühingu tulumaksustamine Soomes”.

2.2 Käibemaksustamine

Alalise tegevuskoha tekkimine käibemaksustamise suhtes otsustatakse registreerimisavalduse lisana esitatud andmete ja võimalike lisaselgituste alusel. Seepärast tuleb maksuametile teatada, kui tegevus registreerimisavalduses, selle lisades ja registreerimisel muul moel teatatud andmetega võrreldes muutub. Tegevuse muutumise all mõistetakse selliseid muutusi, mis võivad mõjutada ettevõtte tulu- või käibemaksustamist Soomes.

Lisateavet alalise tegevuskoha tekkimise kohta käibemaksustamisel saate maksuameti väljaandest "Välismaalase käibemaksukohustuslaseks registreerimine Soomes” ("Ulkomaalaisen rekisteröinti arvonlisäverovelvolliseksi Suomessa”).

3. Käibemaksukohustuslaseks registreerimine

Käibemaksukohustuslased on kõik, kes müüvad Soomes äritegevuse kaudu kaupu ja teenuseid. Käibemaksustatava tegevusega tegeleja peab enne tegevuse alustamist esitama maksuametile vastava kirjaliku avalduse. Avalduse põhjal kantakse ettevõte käibemaksukohustuslaste registrisse.

Käibemaksustatavat äritegevust teostav välismaa ettevõte peab end registreerima käibemaksukohustuslaste registrisse, kui ettevõttel on Soomes käibemaksustamisel arvestatav alaline tegevuskoht. Kui välismaa ettevõttel Soomes alalist tegevuskohta ei ole, tasub maksu üldreeglina ostja (pööratud maksukohustus).

Alljärgnevalt nimetatud olukordade puhul on välismaa ettevõte siiski kohustatud alati end Soome käibemaksukohustuslaste registrisse registreerima ja pööratud maksukohustust ei rakendata.

  1.    Ostja on välismaalane, kellel ei ole Soomes alalist tegevuskohta ja keda ei ole kantud käibemaksukohustuslaste registrisse.
  2.    Ostja on eraisik.
  3.    Tegemist on teisest ELi liikmesriigist Soome suunatud kauba kaugmüügiga eraisikutele või nendega võrdsustatavatele subjektidele.
  4.    Tegemist on reisijateveo teenustega.
  5.    Kui müüdav teenus on õigus osaleda teadus-, kultuuri-, meelelahutus- või spordiüritusel, messil ja näitusel või muul samaväärsel üritusel või tegemist on sellisele üritusel osalemisega otseselt seotud teenusega.

Kuni 2010. aasta lõpuni ei rakendata pööratud maksukohustust Soomes toimuva haridus- ja teadusalase tegevuse, kultuuri-, meelelahutus- ja spordiürituste ning muude samalaadsete teenuste ning otseselt nende korraldamisega seotud teenustega.

Vähese äritegevuse piirmäära (aruandeperioodi käive maksimaalselt 8500 eurot) ei rakendata välismaa ettevõtte suhtes, kellel pole Soomes alalist tegevuskohta. Välisriigi ettevõte peab seega eelnimetatud olukordades end alati Soomes käibemaksukohustuslaseks registreerima ka juhul, kui ta äritegevus on vähene.

Välismaa ettevõte võib saada vastava avalduse põhjal käibemaksukohustuslaseks ka Soomes teostatava müügi suhtes. Välisriigi ettevõte võib taotleda käibemaksukohustuslaseks registreerimist juhul, kui muidu oleks müügi suhtes maksukohustus ostjal. Kui välismaa ettevõttel pole asukohta või alalist tegevuskohta ELi liikmesriigis, peab ettevõttel olema Soomes vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks maksuameti poolt kinnitatud esindaja.

Kui välismaa ettevõte teeb Soomes ühendusesiseseid hankeid või teostab ühendusesisest müüki, on ettevõttel Soomes deklareerimiskohustus. Ettevõte, mis teostab Soomes null-maksuprotsendiga müüki (mis on nt ka ühendusesisene müük), peab Soomes tehtud hangetes sisaldunud käibemaksu tagastuse saamiseks end käibemaksukohustuslaseks registreerima.

Lisateavet käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohta saate maksuameti väljaandest "Välismaalase käibemaksukohustuslaseks registreerimine Soomes”.

4. Ettemaksuregistrisse registreerimine

Ettemaksuregistrisse võidakse vastava avalduse põhjal kanda ettevõte, mis tegeleb või tõenäoliselt hakkab tegelema ettevõtlusega. Ettemaksuregistrisse kantud ettevõttele makstud töö- ja kasutushüvitistelt ei ole vaja  tulumaksu kinni pidada. Ja vastupidi, kui töötasu või kasutushüvitise saaja ei ole kantud ettemaksuregistrisse, tuleb tulumaks kinni pidada. Ettemaksuregistrisse kuulumine ei ole kohustuslik.

Välismaa ettevõtte saab kanda ettemaksuregistrisse, kui ettevõte tegeleb Soomes ettevõtlusega ja Soomel on ettevõtte asukohariigiga kahekordse maksustamise vältimise leping. Ettevõtte Soomest saadud töötasudelt peetakse kinni tuluallikamaks juhul, kui ettevõtet ei ole kantud ettemaksuregistrisse või kui ettevõte ei ole saanud tuluallikamaksukaarti, mille alusel kinnipeetava maksu määr on 0 %

Kui Soomes tulumaksukohustust omav ettevõte on kantud ettemaksuregistrisse, vastutab ta ise tulumaksu tasumise eest ettemaksuna. Kui ettevõttel on Soomes alaline tegevuskoht, määrab maksuamet ettevõttele registreerimise käigus alalise tegevuskoha maksustatava tulu põhjal ettemaksu. Prognoos tulevase käibe ja maksustatava tulu kohta esitatakse registreerimisavalduses. Kui lõplikud tulud prognoositust erinevad, võib taotleda ettemaksu muutmist blanketiga 5122  (aktsiaseltsid ja muud äriühingud) või 5015 (füüsilisest isikust ettevõtjad). Kui ettevõttele pole registreerimise käigus ettemaksu määratud, võib ta eelnimetatud blankettide abil taotleda ettemaksu määramist. Ettemaksuregistrisse registreerimine ei tekita ettevõttele automaatselt tulumaksukohustust Soome.

Maksuamet võib kustutada ettemaksuregistrist ettevõtte, kes jätab täitmata oma maksustamisega seotud deklareerimis- ja maksekohustused. Ettemaksuregistrist võib ettevõtte kustutada näiteks selle põhjal, et ettevõte pole esitanud maksudeklaratsioone või tulumaksustamisega seotud tuludeklaratsiooni või ettevõte pole tasunud käibemaksu või tulumaksu.

Ettevõte võidakse jätta registreerimata või ta võidakse registrist kustutada ka selle põhjal, et ettevõtet juhtival isikul või tema poolt juhitaval muul ettevõttel on eelnimetatule vastavaid tegemata jätmisi.

Andmed ettevõtte ettemaksuregistrisse kuulumise kohta on avalikud ja töötasu maksja saab kontrollida, kas makse saaja kuulub ettemaksuregistrisse. Registriandmeid saab kontrollida YTJ teabesüsteemist.

5. Regulaarseks tööandjaks registreerimine

Kui Soome tööandja alustab regulaarset palgamaksmist, on ta kohustatud end registreerima maksuameti tööandjate registrisse. Kui palgamaksmine on ajutine, tegutseb ettevõtja ajutise tööandjana. Ajutisi tööandjaid tööandjate registrisse ei kanta. Ajutise tööandjana tegutsev ettevõte peab esitama palgamaksmist puudutava maksudeklaratsiooni ning kui ta on maksnud palku, siis tasuma tööandja makseid. Tööandjate registrisse kantud ettevõte peab siiski esitama vastava avalduse, kui palgamaksmist ajutiselt ei toimu.

5.1 Alaline tegevuskoht Soomes

Tööandjate registrisse kantakse Soomes regulaarselt palka maksvad tööandjad. Kui välisriigi ettevõttel on Soomes tulumaksustamise suhtes sätestatud alaline tegevuskoht, võrdsustatakse ta Soome palgamaksjaga. Välisriigi ettevõte peab registreerima end tööandjate registrisse, kui ta maksab Soomes regulaarselt palka kahele või enamale palgasaajale või samaaegselt vähemalt kuuele palgasaajale, kelle töösuhted on ajutised või lühiajalised.

Välismaa ettevõte peab kinni tulumaksu vastavalt töötaja poolt esitatud maksukaardile. Soomes kuni kuus kuud asuv välismaa töötaja saab maksuametist tuluallikamaksu kaardi. Kui töötaja maksukaarti ei esita, tuleb palgast kinni pidada tuluallikamaks 35%. Üle kuue kuu Soomes asuv isik saab nn tavalise maksukaardi ja kui ta maksukaarti ei esita, tuleb pidada palgast kinni tulumaks 60%.

Tööandja peab lisaks maksma tööandja sotsiaalkindlustusmaksu, kui töötamine Soomes kestab vähemalt neli kuud. Tööandja sotsiaalkindlustusmaksu ei nõuta siiski juhul, kui töötajal on elukohariigist saadud lähetatud töötaja tõend (nt A1 või E101). Sotsiaalkindlustusmaksu makstakse igakuiselt tulumaksustatava palga ja materiaalsete soodustuste summa põhjal. Tööandja sotsiaalkindlustusmaksu protsent 2011 aastal on 2,12%.

Tööandja maksekohustusi on täpsemalt selgitatud maksuameti väljaandes "Välisriigi ettevõtte tööandja kohustused”.

5.2 Alaline tegevuskoht Soomes puudub

Kui välismaa ettevõttel pole Soomes tulumaksustamise alla kuuluvat alalist tegevuskohta, siis pole tal ka Soomes tööandja kohustusi ja ta ei pea end registreerima tööandjate registrisse. Ettevõtte töötajad vastutavad sellisel juhul ise palgast maha arvatava maksu maksmise eest Soomes ettemaksuna. Välisriigi ettevõte on siiski kohustatud esitama enda poolt makstud palkade kohta aastadeklaratsiooni blanketil 7801, kui ta teenistuses olevad töötajad asuvad Soomes üle kuue kuu. Blankett on saadaval soome, rootsi ja inglise keeles.

Soovi korral võib ettevõte siiski end vabatahtlikult tööandjate registrisse registreerida. Tööandjate registrisse kuuluv ettevõte peab töötaja palgast vastavalt maksukaardile kinni tuluallikamaksu või tulumaksu. Sellisel juhul ei pea töötaja ise maksuametile makse tasuma.

5.3 Tööjõurent

Välisriigi tööandja, kes rendib välisriigist saabuva töötaja Soomes resideeruvale töö tellijale, peab esitama oma Soomes töötavate töötajate kohta vastava deklaratsiooni. Deklaratsioon tuleb esitada kõigi töötajate kohta töötamise alustamisele järgneva kuu lõpuks. Renditöötajate deklaratsioon esitatakse blanketil 6147e pealinnapiirkonna maksuametile.

Deklaratsioon esitatakse töötamise kestusest olenemata kõigi Soomes töötavate välismaa renditöötajate kohta juhul, kui kahekordset maksustamist vältiv leping ei takista Soomel töötaja palgast makse kinni pidada. Deklaratsioon tuleb esitada, kui renditöötaja saabub Soome Islandilt, Norrast, Rootsist, Taanist, Eestist, Lätist, Leedust ning Moldovast, Gruusiast, Valgevenest, Guernseylt, Bermudalt, Jerseylt. Deklaratsioon tuleb alati esitada ka juhul, kui renditöötaja saabub riigist, millega Soomel ei ole kahekordse maksustamise vältimise lepingut. Soomes kehtivate kahekordset maksustamist vältivate lepingute loend on toodud maksuameti kodulehel.

Ettemaksuregistrisse kantud välismaa tööandja, või kui tööandja ei ole märgitud ettemaksuregistrisse, siis tema esindaja, peab deklareerima renditöötajate ja neile makstud palkade andmed piiratud maksukohustuslase aastadeklaratsiooni blanketil 7809. Deklaratsioon esitatakse kord aastas jaanuaris. Kui tööandja pole esindajat määranud, on tööandjal deklareerimiskohustus ka ettemaksuregistrisse mittekuulumise korral. Kõigi üle 6 kuu Soomes asunud renditöötajate palku puudutav aastadeklaratsioon esitatakse aastadeklaratsiooni blanketil 7801.

Lisateavet tööjõudu rentiva ettevõtte maksustamisega seotud kohustuste kohta leiate maksuameti väljaandest "Välismaised renditöötajad ja Soome maksusüsteem” ("Ulkomaiset vuokratyöntekijät ja Suomen verotus”), väljaanne on tõlgitud ka eesti keelde

6. Kindlustuspreemiatega seotud maksukohustuse registreerimine

Soomes tegutsev kindlustusfirma peab maksma kindlustuslepingu alusel makstavatelt kindlustuspreemiatelt maksu vaid juhul, kui kindlustusobjekt on Soomes asuv vara või Soomes teostatava tegevusega seotud või muu Soomes asuv hüve. Teatud juhtudel on kindlustuspreemiate maksukohustus kindlustusvõtjatel.

7. Käibemaksu ja tööandja poolt tasutavate maksete deklareerimine ja maksmine

Välismaa ettevõttele saadetakse käibemaksukohustuslaste registrisse või tööandjate registrisse märkimise järel maksukonto juhised, milles selgitatakse maksudeklaratsiooni esitamist ja maksude tasumist maksukontole.

Kui ettevõte tasub makseid maksukontole, tuleb alati kasutada maksja personaalset maksukonto viitenumbrit. Käibemaksukohustuslastele ja tööandjatele saadab maksuamet maksukonto viitenumbri registreerimise käigus. Kui ettevõte vajab maksukonto viitenumbrit maksude tasumiseks juba enne registrisse kandmist, saab viitenumbri maksukonto teenuse kaudu (www.vero.fi/verotili ), internetilehelt Palkka.fi või võttes ühendust maksukonto nõustamistelefonil 020 697 056.

Käibemaks makstakse maksuameti kontole hiljemalt deklareeritavale kuule järgneva ülejärgmise kuu 12. kuupäevaks. Tulumaks ja sotsiaalkindlustusmaks makstakse maksuameti kontole hiljemalt palgamaksmiskuule järgneva kuu 12. kuupäevaks.

Käibemaks deklareeritakse maksuametile maksudeklaratsiooniga, mis peab jõudma maksuametini hiljemalt deklareeritavale kuule järgneva ülejärgmise kuu 12. kuupäevaks. Kui käibedeklaratsioon esitatakse paberkandjal, peab see jõudma maksuametini juba hiljemalt deklareeritavale kuule järgneva ülejärgmise kuu 7. kuupäevaks.

Makstud palgad, kinnipeetud tulumaks ja tööandja sotsiaalkindlustusmaks deklareeritakse maksuametile maksudeklaratsiooni kaudu. Maksudeklaratsioon peab olema jõudnud maksuametisse hiljemalt palgamaksmiskuule järgneva kalendrikuu 12. kuupäevaks. Kui nimetatud deklaratsioon esitatakse paberkandjal, peab see jõudma maksuametini juba hiljemalt palgamaksmiskuule järgneva kuu 7. kuupäevaks.

Tööandjate registrisse kantud välismaa ettevõte peab esitama palkade ja tulumaksu kinnipidamise kohta lisaks ka aastadeklaratsiooni. Aastadeklaratsioon kalendriaasta jooksul makstud palkade kohta esitatakse järgmise aasta jaanuari lõpuks. Ka ettevõte, mis ei ole tööandjate registrisse kantud, peab esitama aastadeklaratsiooni, kui välismaa ettevõtte teenistuses olev isik viibib Soomes üle 6 kuu või kui tegemist on renditöötajale makstava palgaga või kui kahekordse maksustamise vältimist puudutav leping ei takista Soomel makse kinni pidada.

8. Andmete deklareerimine elektroonilisel teel

Ka välismaa ettevõte võib esitada tuludeklaratsiooni elektroonilisel teel. Deklaratsioon esitatakse TYVI operaatorite kaudu. Lisaks sellele saab maksudeklaratsiooni esitada ka maksukonto teenuse ja aastadeklaratsiooni teenuse Suomi.fi kaudu.

Elektroonilise deklaratsiooni esitamiseks on vaja Katso-tunnust. Kui ettevõttel pole Soome isikukoodi omavat esindajat, siis ei saa talle Katso-tunnust luua. Ettevõtted võivad siiski esitada elektroonilisi deklaratsioone raamatupidamisfirma abil, andes raamatupidamisfirmale elektroonilise asjaajamise volitused. Sellisel juhul saab raamatupidamisfirma esitada ettevõtte nimel elektroonilise deklaratsiooni.

Lisateavet deklaratsioonide elektroonilise esitamise kohta leiate maksuameti internetilehelt (www.vero.fi).

9. Äritegevuse muutumine

Ettevõte peab maksuametit teavitama ka juhul, kui ettevõtte tegevus Soomes registreerimise käigus teatatuga võrreldes oluliselt muutub ning nimetatud muutus võib mõjutada käibe- ja tulumaksustamisega seotud kohustusi Soomes. Sellised muutused võivad olla näiteks Soomes teostatava tegevuse jätkumine planeeritust oluliselt kauem, uus töövõtuleping, uut laadi äritegevus või töötamine Soomes prognoositust kauem. Muudatusavalduse (Y4, Y5 või Y6) lisana esitatakse sellisel juhul uuesti ka blanketil 6204/6206 nõutavad andmed.  Y-blanketid asuvad YTJ teabesüsteemis.

10. Registriandmete muutumine

Kui välisriigi ettevõtte registriandmed (nt nimi või kontaktandmed, tegevuse katkemine, palgamaksmine, käibemaksukohustus) muutuvad, peab ettevõte muutustest teatama blanketil Y4, Y5 või Y6.

11. Äritegevuse lõpetamine

Kui ettevõte oma tegevuse Soomes lõpetab, teatatakse sellest samadel andmete muutumise puhul kasutatavatel blankettidel Y4, Y5 või Y6.

12. Lisateave

Uusimaa ettevõtete maksuamet (Uudenmaan yritysverotoimisto)
Opastinsilta 12 C (7. korrus), Helsingi
PL 30, 00052 VERO
Telefon: (09) 7311 6901 Uusimaa Corporate Tax Office
Opastinsilta 12 C (7th floor) Helsinki-Pasila
Mailing address: PO Box 30 FI-00052 VERO
Telephone: +3589 731 169 01

Pealinnapiirkonna maksuamet (Pääkaupunkiseudun verotoimisto)
Rajatorpantie 8 A, Vantaa
PL 400, 00052 VERO
Telefon: (09) 7311 20 Helsinki Area Tax Office
Rajatorpantie 8 A Vantaa-Myyrmäki
Mailing address: PL 400, 00052 Vero
Telephone: +3589 7311 20             +3589 7311 20     

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255