"Eesti jaoks oleks olnud ükskõik mis aeg euroalaga liitumiseks väga hea aeg, sest tegelikkuses on euro Eestis juba kasutusel," lausus Ansip usutluses saatejuht Richard Questile.
Ansip ütles, et Eesti on kasutanud valuutakomitee süsteemi ning selle aja jooksul ei ole krooni vahetuskurss muutunud.
"Meie rahatähed on väga ilusad, kuid tegelikkuses ei saa investorid usaldada meie rahatähti sama palju kui eurot," ütles Ansip ja lisas, et Eesti ekspordimahust 70 protsenti moodustab väljavedu euroala liikmesriikidesse. "Euro muudab Eesti otsestele välisinvesteeringutele palju ligitõmbavamaks."
"Meil oli valik, kas kuuluda otsustajate klubisse või jääda sellest välja. Meie otsustasime kuuluda klubisse, otsustasime käituda otsuste tegijatena," ütles Ansip vastuseks Questi küsimusele, kas ta nõustub väitega, et euroalas sel aastal lahvatanud kriisid nõrgendasid kõiki euro stabiilsust, tugevust ja likviidsust toetavaid argumente.
Ansip möönis samuti, et euroalasse kuulumise hind 800 miljonit eurot stabiliseerimisfondi on kõrge, kuid ei ole Eesti jaoks suur probleem.
"Olime Eestis kriisiks valmis, kogusime riigile üsna arvestatava reservi ajavahemikul 2002 kuni 2007," ütles Ansip ja lisas, et valitsusreservis on vahendeid kümme protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Ansip märkis veel, et Eesti riigivõlg on Euroopa üks madalamaid, 7,2 protsenti SKT-st.
