Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri rääkis, et 3,5%-lt 3,1%-le täpsustatud teise kvartali majanduskasv on mõnevõrra lähemal varasematele prognoosidele, aga siiski natuke rohkem kui oodatud.

"Ekspordi mõttes oli väga võimas kvartal. Impordi puhul on kindlasti üllatuseks teenuste impordi märkimisväärne kasv, tõenäoliselt olid selle taga transporditeenused," ütles Lauri.

Ta lisas, et paljudele üllatuslikult on toimunud sisemajanduse nõudluse kasv. "Peale sellist üleüldist ja ulatuslikku langust on kaheprotsendiline kasv päris kena tulemus, eeldasime nullilähedast kasvu."

Lauri märkis, et ootuspäraselt oli sisemajanduse nõudluse kerkimise põhjuseks laoseisude kasv. "Eelmine aasta toimus kõva laoseisude vähendamine, see protsess hakkas juba pöörduma aasta lõpus. Kuna tootmismahud kasvavad, siis on juba loomulikult vaja suuremaid laoseise ja ilmselt on vahepeal laod ka tühjaks müüdud," selgitas Lauri.

Tegevusalade lõikes tasub Lauri hinnangul tähele panna töötleva tööstuse tugevat kasvu, millele sekundeerivad elektroonika valdkond ja puidutööstus. "Muidugi on sisenõudlusele tüüpilised sektorid nagu ehitus veel languses. Eks küsimus on ka selles, mida inimesed ja turistid teevad. Kodumajapidamiste tarbimine tasapisi tõuseb."

"Majandus liigub tasapisi kosumise suunas. Kui ükskord kukkuda sügavale alla, siis sinna väga pikalt ei saa jääda," ütles Lauri. Ta lisas, et tõus võib olla väga aeglane, põhjuseks nõrk sisetarbimine.

Danske Marketsi Balti vanemanalüütik Violeta Klyviene rääkis, et täpsustus oli pigem väike ja üldiselt kinnitab värske näitaja, et kasv on kiirenenud.

"Nagu oli üldjoontes oodata, oli kasvu mootoriks eksport, mille positiivset panust SKP kasvu on oodata ka tulevastes kvartalites," ütles Klyviene.

Ta lisas, et sisenõudlus jäi endiselt nõrgaks, positiivse tulemuse põhjusena märkis ta samuti laovarude taastumise. "Seega jääb kõigis Balti riikides sisenõudluse nõrk taastumine jätkusuutliku majanduskasvu suurimaks riskiks."

Klyviene sõnul aitab ainult siseturu taastumine vähendada välisnõudluse kahanemise ja laovarude taastumise lõppemise mõju. Lisaks kaob järgmisel aastal madal võrdlusbaas. Analüütik lisas, et eurotsooni uute tellimuste kasv on näidanud pidurdumist ja see võib negatiivselt mõjuda Balti riikide teise poolaasta ekspordi väljavaatele.

"Me jääme oma prognoosi juurde, et Eesti majandus võib sel aastal kasvada keskmiselt 1,3 protsenti," märkis Klyviene.

LHV Panga analüütik Nils Vaikla ütles, et teise kvartali SKP kasv oli tugev nii aastases võrdluses kui ka eelmise kvartaliga võrreldes ning selle taga oli Eesti ettevõtete suurenenud ekspordivõimekus ning keskendumine välisturgudele.

"Selline arengukäik on tegelikult loogiline ning ootuspärane. Majanduskasvu algfaasis on võitjad just ekspordile suunatud tootmisettevõtted ja finantssektor, mõningase viitajaga reageerivad kasvule alles näiteks ehitusettevõtted," rääkis analüütik.

"Usume, et välisnõudluse positiivne mõju kaldub lähikvartalitel edasi siseturule ning kasvule pöördub ka eratarbimine. Teatud positiivsed märgid on selleks ka juba olemas, näiteks juulis toimus erinevatel jaekaubanduse tegevusaladel juba ka müügi kasv, mis näitab tarbijate suurenenud valmidust võrreldes aastataguse ajaga rohkem kulutada," lisas Vaikla.

SEB ökonomist Hardo Pajula ütles oma kommentaaris, et viimaste kvartalite majanduskasv on kahekäiguline. "Välisnõudluse tuules purjetavad tegevusalad on kiiruse üles võtnud, samal ajal kui sisenõudluses kestab endiselt kõrgest töötusest ja võlakoormuse vähendamisest tingitud tuulevaikus."

Ka Pajula tõstis esile laojääkide suurenemise kui olulise sisenõudluse kasvu mõjutaja. "Märkimisväärne on ka see, et viimased kaks aastat majandust vedanud netoekspordi kasvupanus muutus viimases kvartalis taas negatiivseks. Kuigi kaupade ja teenuste väljaveo kasvutempo ulatus teises kvartalis igati muljetavaldava 18 protsendini, oli sisseveo juurdekasv veel viie protsendipunkti võrra kõrgem. See tähendab aga seda, et teises kvartalis kasvas majandus juba sisenõudluse toel. Järeldus, mis on esmapilgul näilises vastuolus kahekäigulise kosumise teesiga," rääkis Pajula.

Ta selgitas, et enamik teise kvartali varudesse tehtud investeeringutest on määratud rahuldama ikkagi esmajoones välisnõudlust.

"Kui äsjane elavnemine on olnud tingitud tõepoolest esmajoones kaubavarude kogumisest, siis jääb selle mõju paratamatult ajutiseks," märkis Pajula.

Ta sõnas, et Eesti majanduse väljavaated sõltuvad eelolevates kvartalites suuresti sellest, kui kiiresti ja millisel määral sisenõudlus välisnõudlusele toeks tuleb. "Väga järske arenguid siin ilmselt põhjust siiski oodata ei ole, kuigi registreeritud töötute arv on alates aprillist oluliselt langenud, püsib töötuse määr endiselt väga kõrgel ja ka uue laenuralli väljavaated – selle soovitavusest rääkimata – on esialgu üsna tagasihoidlikud. Seetõttu võib arvata, et kui ekspordi kasvul rajanev elavnemine paari kvartali pärast raugeb, siis kukub ka majanduskasvu tempo selle praeguselt tasemelt paar protsendipunkti allapoole."

BNS