Danske Marketsi Balti vanemanalüütik Violeta Klyviene ütles, et Eesti tööstustoodangu jätkuvalt tugev kasv on pisut üllatav.

Klyviene märkis, et arvuti-, elektroonika- ja optiliste toodete ning mõningate teiste ekspordile keskenduvate tegevuste osas jätkub kasv väga tugeval määral, kuna see põhineb Eesti peamiste eksporditurgude, Soome ja Rootsi heal taastumisel.

Seega prognoosib Danske Markets Eesti sisemajanduse koguproduktile (SKP) kolmandas kvartalis tugevat tulemust. Klyviene hinnangul võib Eesti kolmanda kvartali SKP aastavõrdlus ületada teise kvartali 3,1-protsendist tõusu. Kogu aasta kasv võib ulatuda kahe protsendini.

Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri ütles, et "tööstuses on kasv juba mõnda aega toimunud ja pole üllatav, et tõus on eksportivates valdkondades." Ta lisas, et tööstustoodangu tase jääb hetkel 2008. aasta oktoobri-novembri tasmele.

"On selgelt näha, et sektorid, mis toodavad siseturule, on kehvemas seisus kui need, mis ekspordivad. Valdkondades, mis on tootlikumad, on kasv tugevam ja kosumine jõulisem," lausus Lauri.

Tema sõnul ei tasu ettevõtetel odavtootmise pealt kasvu loota. "Ikkagi tuleb investeerida, leida võimalus oma kaupade lisandväärtuse tõstmiseks. Ühelt poolt toetab see eksporti, teisalt ka sisenõudlust." Lauri lisas, et hindade tõusu tõttu otsivad inimesed odavamaid kaupu ja see annab konkurentsieelise päris mitmetele iportkaupadele. "Kui kohalik tootja tahab võidelda, siis ta peab midagi muud tootma."

Lauri hinnangul välisnõudlust tulevikus jätkub, kuid nii tööstustoodangu kui ekspordi kasvunumbrid jäävad võib-olla väiksemaks. Põhjuseks madala võrdlusbaasi kadumine ja võimalik Euroopa nõudluse nõrgenemine.

"Tugev euro võib olla üks asi, mis teeb väljapoole eurotsooni müümise keerulisemaks. Samas on meil eurotsooni sees riike, kuhu saame müüa," ütles Lauri. Ta lisas, et kuigi Rootsis pole euro kasutusel, on Rootsi kroon kõvasti tugevnenud. "Mingisugune eelis see on, sõltub ka sõlmitud lepingutest."

Nordea Marketsi analüütik Annika Lindblad märkis esimese asjana, et Eesti tööstustoodang on endiselt ekspordinõudlusest suures sõltuvuses. Erasektori nõudlus ja investeeringud kannatavad tema sõnul endiselt majanduskriisi tõttu ja lähematel kuudel pole muutusi oodata.

"Välisnõudlus püsib nii kaua, kunu eurotsooni ja Põhjamaade majandused jätkavad kasvamist," lausus Lindblad BNS-ile. Nordea prognoosib, et tuleval aastal kasv mainitud turgudel aeglustub ning välisnõudlus kiireneb uuesti 2012. aastal. Seega peab Eesti majanduse järk-järguliseks taastumiseks tuleval aastal sisenõudlus asendama osaliselt välisnõudlust.

Lindblad lisas, et Nordea prognoosib tulevaks aastaks Eestis eratarbimise kasvu, seega on välisnõudluse asendumine sisenõudlusega võimalik, seda eelkõige aasta lõpu kandis. Lisaks püsivad Põhjamaad Euroopa Liidus eeldatavalt kõige tugevamad ja seega ei ähvarda Eesti ekspordinõudlust nii halb seis, kui vaadata kogu euroala kohta käivat tuleva aasta prognoosi.

Statistikaamet teatas reedel, et Eesti tööstusettevõtted tootsid selle aasta septembris 31 protsenti rohkem toodangut kui eelmise aasta septembris. Ameti sõnul on tänavust toodangu kasvu mõjutanud peamiselt suurenenud välisnõudlus, sest siseturg on veidi elavnenud alles viimastel kuudel.

BNS