Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri ütles, et jaekäibe näitajad viitavad sellele, et tarbijad on endiselt väga kitsid raha kulutama. "Arvestades kasvanud hinnatõusuhirme, võib arvata, et lähikuudel siin muutusi ei toimu."

Lauri sõnul ei saa välistada, et tarbijad tõmbavad kulutusi hoopis veelgi koomale, kuna hinnatõus puudutab elanikele olulisi kaupu, mille tarbimist eriti vähendada ei anna. "Seega on võimalik, et kulutused muudes valdkondades vähenevad veelgi ning see mõjutab ka nende kaupade tootjaid."

LHV analüütik Nils Vaikla rääkis, et jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük jätkas augustis küll langust, kuid positiivne signaal oli, et tööstuskaupade jaemüük on järsust langusest üle saamas ja et suurenenud on tarbijate kulutused rõivastele ja jalatsitele. Ta lisas, et viimase kaubagrupi müük kasvas aastaga seitse protsenti.

"Valdavalt ekspordil põhinev majanduskasvu mõju hakkab tasapisi üle kanduma sisemajandusse, mis tõenäoliselt lähikuudel suurendab jaekaubandusettevõtete müüki," prognoosis Vaikla.

Tööstustoodangu osas olid nii Lauri kui Vaikla ühel meelel selles, et tööstustoodangu kasvu põhiliseks teguriks on sarnaselt eelnevate kuudega suurenenud välisnõudlus.

Vaikla märkis, et töötleva tööstuse ekspordiks minev toodang suurenes augustis aastaga 41%. "Töötleva tööstuse toodangu kasvu mõjutasid kõige rohkem suurema osatähtsusega tööstusharud nagu puidutöötlemine ja elektroonikaseadmete tootmine."

Ta lisas, et tööstustoodangu kasv sõltub olulisel määral Eesti kaubanduspartnerite majandusseisust, mis lubab praegu kasvutrendi jätkumist ka lähitulevikus.

Lauri ütles, et tööstuse tootmismahtude areng on ootuspärane. Ta tõi lisaks välisnõudlusele positiivse asjaoluna välja, et pisut on kasvama hakanud ka müük siseturule. "Kuid see kasv on väga tagasihoidlik ning sisuliselt püsib nõudlus siseturul ikkagi enam-vähem eelmise aasta tasemel."

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel on olukord sisekaubanduses hakanud viimastel kuudel stabiliseeruma. Hüppelist taastumist nagu tööstussektoris ei ole toimunud, kuid muutunud majanduskeskkonda arvestades võis seda oodata. Samas on sektori majandusnäitajad hakanud paranema.

Kaubanduslik marginaal jõudis teises kvartalis juba 24% tasemele, mis on võrdne 2008. aasta keskmisega ja vaid protsendipunkti võrra madalam 2007. aasta keskmisest. Samuti on hakanud vähenema kaubavarude müügi aeg, mis ulatus teises kvartalis 41 päevani, jäädes oluliselt alla 2009. aasta keskmisele. Tagasihoidlikuma müügi tõttu on ettevõtted varude hulka kahandanud ja efektiivsem varude juhtimine peaks mõne aja pärast hakkama avaldama positiivset mõju ka sektori ettevõtete majandusnäitajatele, märkis ministeerium oma teates.

Teistest edukamaks osutus august sõidukikaubandusettevõtetele, kelle müügimahud kasvasid aastaga 35% ja müügitulu 28%. Kasv tugines ministeeriumi teatel peamiselt sõidukite ja nende osade müügile, remondile kulutasid inimesed endiselt vähem kui eelmisel aastal ja mahud vähenesid selles segmendis viiendiku võrra. Samuti on aastaga kahanenud mootorikütuse jaemüük. Aastatagusest kõrgemad hinnad on küll kasvatanud mootorikütuse müügiga tegelevate ettevõtete müügitulu enam kui kümnendiku võrra, kuid püsivhindades on mahud kahanenud viis protsenti.

Eesti konjunktuuriinstituudi septembris korraldatud küsitluse kohaselt langes kaubanduse kindlustunde indikaator kahe punkti võrra ning seda juba teist kuud järjest. Peamiseks põhjuseks olid vähenenud ootused järgneva kolme kuu müügi suhtes. Tarbijabaromeeter jäi säästude olukorra halvenemise tõttu samuti augusti tasemele alla.

Statistikaameti andmeil vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük augustis eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades ühe protsendi. Kahel viimasel suvekuul jaemüügi langus stabiliseerus. Kui juunis vähenes jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes kuus protsenti, siis juulis ja augustis oli langus üks protsent.

Statistikaameti teatel tootsid Eesti tööstusettevõtted augustis 23% rohkem toodangut kui mullu samas kuus. Töötleva tööstuse toodang suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes 22%.

BNS