Palmi sõnul oli maikuu Eesti jaoks järjekordselt tugev ekspordikuu, arvestades, et kaubaeksport on kuises arvestuses jätkanud järjepidevat kasvu ka pärast märtsikuu rekordilist hüpet üle ühe miljardi euro mahu. "Ekspordi kasv oli laiapõhjaline," märkis ta. "Seejuures on positiivne, et maikuu elektrimasinate ja seadmete väiksemat ekspordimahtu aitasid rohkem kui kompenseerida muud tegevusharud, mis näitab tugevat kasvuinertsi."
"Ettevõtted prognoosivad järgnevatel kuudel ekspordimahtude suurenemist, kuid sarnaselt eelnevate kuudega näeme tõenäoliselt kasvumäärade aeglustumist," rääkis LHV Panga analüütik Nils Vaikla.
Vaikla sõnul näitab maikuu väike kaubavahetuse puudujääk, et ekspordil põhinev majanduskasv jätkas ka teises kvartalis tublit tõusu.
Analüütik lisas, et Eesti ekspordimahud tõusid tugeva välisnõudluse toel ehk põhiliselt tänu Eesti peamistele kaubanduspartneritele Soomele ja Rootsile mais uutele tipptasemetele.
"Kasvumäärade poolest tõusis eksport enim Rootsi ning Venemaale, kuhu mahud näitasid mais aastast suurenemist vastavalt 71 protsenti ja 62 protsenti. Kui kogueksport kerkis maikuus 53 protsenti, siis kolmandiku kasvumäärast andsid masinate ja seadmete eksport ning teise kolmandiku mineraalsete toodete ehk kütuse ja elektrienergia väljavedu," ütles ta.
"Kaubavahetuse kasvutempod on nii sisse- kui väljaveo poole peal kahe viimase kuu jooksul märgatavalt kukkunud, ent siin on ennekõike tegemist aritmeetilise paratamatusega," kommenteeris SEB Panga ökonomist Hardo Pajula.
"Mis ekspordi mahtu puutub, siis see rühib endiselt järjest uute kõrguste poole. Jooksva aasta eksport ulatus mais juba 10,5 miljardi euroni, mis on ligi kaks miljardit eurot rohkem kui 2008. aasta kriisieelses tipus. Nii et midagi väga põrutavat täna avaldatud numbrites ei olnud, need kinnitasid vaid viimastes kvartalites kinnistunud suundmuste sitkust," lisas ta.
BNS
