Majanduslik mõju, mida loomemajandus, kultuur ja sport  ühiskonnale tähendavad, on siiski palju ulatuslikum, kui see otseselt mõõdetav lisandväärtus.

Kultuuri- ja spordiüritused on valdkond, kus läbi ürituste korraldamise tekib oluline nõudlus ka ümbritsevas turismi-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, kaubandus- ja transpordisektoris.

Kultuuriministeeriumi tellimusel viis Eesti Konjunktuuriinstituut ajavahemikul 2011. aasta jaanuar kuni 2012. aasta veebruar läbi uurimistöö, mille eesmärgiks oli hinnata, millist mõju omab kultuuri ja spordiürituste korraldamine Eesti erinevate regioonide majandusele. Uuringu objektiks olid 20 kultuuri- ja spordiüritust, mis toimusid üle Eesti 2011. aasta jooksul. Uurimistöö eesmärgiks oli pakkuda välja soovitusi, kuidas üritused regioonides saaksid enam elavdada regioonide majanduselu ja kuidas parandada ürituste majanduslikku jätkusuutlikkust.

EKI viis uurimistöö raames läbi:

•         Regiooni ettevõtjate küsitluse (939 ettevõtet/asutust)
•         Külastajate osalejate küsitluse (5508 vastanut)
•         Ürituste eelarvete analüüsi

Kokku külastas neid üritusi üle 230 tuhande inimese. EKI viis läbi ürituste külastajate/osalejat  küsitluse. Kokku vastas küsitlusele 5508 inimest. Küsitluste andmetel oli keskmine ürituse külastaja 36-aastane. Naisi oli külastajate hulgas 66% ja mehi 34%. Spordi­ürituste keskmine külastaja ja/või osaleja oli veidi noorem, 31-aastane.

Kõige rohkem külastajaid /osalejaid väljaspoolt antud regiooni olid küsitluse kohaselt Otepää MK etapil, Naiste Tantsupeol, Rabarockil. Kohalikele elanikele olid rohkem suunatud Jõhvi Balletifestival ja Suure-Jaani Muusikafestival. Üritusi võib pidada maakondadele väga olulisteks, sest ilma nendeta ei oleks piirkonda tulnud 64% külastajatest.

Suurima väliskülastajate ja välis­osalejate osakaaluga üritused olid Saaremaa Ooperipäevad ja folkloorifestival Europeade, Tartu Maraton ja Otepää MK etapp.

Keskmiselt kestis üks üritus neli päeva. Külastajaid viibisid ürituse toimu­miskohas küsitluse kohaselt keskmiselt 2,8 päeva ja 1,5 ööd. Keskmiselt kulutas üks külastaja ürituse perioodil piirkonnas 80 €.   Ürituse perioodil külastajate poolt tehtud kulutustest moodustasid 19% kulud piletitele (osalustasule), 18% kulud toitlustusele, 16% kulud majutusele, 15% kulud toidu ja jookide ostmisele ning 14% transpordile kulutatud summad. Muude kaupade ja teenuste ning muu meelelahutuse osakaal jäi alla 10%. Kulutusi majutusele märkis keskmiselt 23% ürituste külastajatest. Need, kes märkisid kulutusi majutusele, kulutasid majutusele ürituste lõikes keskmiselt 39 €, kultuuriürituste külastamise korral 42 € ja spordiürituste külastamise korral 32 €. Kuna väljastpoolt ürituse piirkonda tuli keskmiselt 69% külasta­jatest, siis mitte kõik ei valinud ööbimiseks hotelli, motelli, külaliskorterit, tasulist telkala, kämpingut vms. Peamiselt ööbiti kas sugulaste, tuttavate või sõprade juures, sõideti peale üritust koju tagasi, telgiti ürituse telkalast väljaspool. Majatuskulud olid madalad nendes piirkondades kus napib kohti hotellides, turismitaludes, kämpingutes. Majutuskulude tõus on väga suure kasvupotentsiaaliga, sest praegu ei ole siin külastajate nõudlus rahuldatud.

Vaadeldud üritused olid ainulaadsed ja omapärased, kõik olid leidnud oma sihtrühma ja toimumispaiga ning ürituste külastajad-osalejad olid pakutavaga kvaliteediga väga rahul, rahulolevate inimeste osakaal oli 93% ja keskmine rahulolu oli seitsme­pallilisel skaalal 6,1 palli.

EKI viis läbi ka regiooni ettevõtete/asutuste küsitluse

Küsitlusele vastas 939 ettevõtet ja küsitlustulemustest ilmnes, et ürituste mõju piirkonna ettevõtete ja asutuste majandustegevuse tulemustele oli igati positiivne. Külastajate arv kasvas ürituse nädalal 46%-s ettevõtetes, suurendades müügitulu 42%-s ja kasumit 35%-ndis vastanud ettevõtetes ja asutustes. Üritusega seonduvalt täiendavat tööjõudu valdavalt juurde ei võetud, seda tegi ligikaudu iga kümnes ettevõte või asutus.

Küsitluses palus EKI hinnata ettevõtjatel ürituse mõju regioonile (4 pallisel skaalal, kus neli oli maksimum). Kokkuvõtlikult hindasid kohalikud ettevõtjad kõige kõrgemalt ürituste rolli regiooni maine ja tuntuse kujundamisel (3,5 palli). Neile järgnesid kultuuriturismi edendamine (3,3 palli) ning kultuuri- või spordialase alase tegevuse edendamisest tulenev soodne mõju piirkonnale (3,2 palli). Üle keskmise oluliseks peeti ürituste rolli elanike kultuuri- ja spordihuvi tõstmisel (3,0 palli) ning kohaliku majanduse ja ettevõtluse elavdamisel (2,9 palli). Ürituste mõju hinnang piirkonna tööhõivele jäi alla keskmise (2,3 palli).

Kohalikel ettevõtetel ja asutustel ei tekkinud seoses üritusega probleeme (nii ütles 92% ettevõtetest ja probleeme märkis 8%). Kui probleeme esines, siis nimetati anarhilist parkimist, olmetingimusi (tualettide, kätepesu võimaluse vähesust), turvalisuse vähenemist regioonis. Häirivaks pidasid ettevõtjad ka osadel üritustel külastajate liigset alkoholitarbimist ja sellest tingitud ebakultuurset käitumist, mis ei sobinud kokku ürituse kuvandiga.

EKI analüüsis ürituste eelarveid (kulude-tulude suurus, tulude allikad, eelarve tasakaal)

Ürituste keskmine eelarve tulude maht oli 208 000 €. 49% ürituste eelarvete tuludest olid omatulud ehk tulud ürituse põhitegevusest (piletimüük, osavõtumaksud vms), 30% tuludest saadi toetustena erasektorilt, 12% riigilt, 7% omavalitsustelt.

Keskmine eelarve kulude maht oli 216 000 €, sealjuures spordiüritustel 240 000 € ja kultuuriüritustel 206 000 €. 20-st üritusest jäid korraldajad eelarvega plussi või tasakaalu 12 puhul, 8 ürituse eelarve jäi miinusesse, mis kaetakse kas eelmiste aastate tuludest või korraldajate muude majandustegevuste tulude arvelt.

Regionaalse majandusliku mõju kindlaksmääramisel peamised sisendid olid väljastpoolt maakonda üritusele tulnud külastajate kulutused ja ürituste korraldajate eelarvest piir­konda jäävad kulutused. Ürituste keskmine majanduslik mõju oli üle 600 000 €, kusjuures kultuuriüritustel keskmiselt üle 580 000 € ja spordiüritustel üle 650 000 €.

Külastajate kulutuste ja ürituse eelarve kulude suhtarv näitab, kui palju iga eelarvesse panustatud euro tõi piirkonnale tagasi. Analüüs näitas, et iga eelarvesse panustatud euro tõi piir­konda keskmiselt 4 €.

Antud uuringu eesmärk oli uurida ürituste majanduslikku mõju, kuid samas tunnistasid nii külastajad, osalejad kui ettevõtjad, et kõigil neil üritustel on laiem mõju – need muudavad piirkondi atraktiivsemaks, parandavad elukeskkonda, annavad praktikavõimalust vabatahtlikena kaasa löövatele noortele, edendavad kohalikku kultuuri- ja spordielu.